Bernhard ehk Bernd von Smerten oli Liivi ordu liige ja viimane Järva foogt.
Tema vanemad olid Klaus von Smerten ja Vredecke. Ta pärines Osnabrücki lähedalt Quakenbrückist. Tema suguvõsa põlvnes Oldenburgi ministeriaalidest.
Millal Smerten ordusse astus, pole teada, kuid 1540. aastal oli ta Viljandis linnusekomtuuriks (Hauskomtur). 1542. aastal sai temast Rēzekne foogt ja 1551. aastal Järva foogt.
1554. aastal käis Smerten ordu saadikuna Rootsi kuninga Gustav Vasa juures, et paluda tal Moskva vastu sõda alustada.[1]
1558. aasta suvel, kui Vene väed Järvamaale jõudsid, lahkus Smerten Paide ordulinnusest ja ilma Caspar von Oldenbockumi otsustava tegutsemiseta oleks see tõenäoliselt venelaste kätte langenud. Smertenit foogti kohalt ametlikult siiski ei tagandatud, kuid tegelikuks Järvamaa haldajaks sai Oldenbockum. 1562. aasta juunis vangistasid Smerteni rootslased, kes viisid ta Rootsi. Mõni aeg hiljem Smerten vabastati ning ta asus elama Tallinna, kus peagi ka suri.
1555. aastal ostis Smerten 3500 marga eest raehärra Diderich Muntzilt Uus-Pärnusse kivist elumaja koos kahe aiaga. Lisaks ostis ta 9. mail 1559 ordumeister Wilhelm von Fürstenbergilt vabalt pärandatavaks niinimetatud "Järva maja" Uus-Pärnus Pika ja Pühavaimu tänava nurgal, mis oli juba 1538. aastast alates Järva foogtide kasutada olnud.[2]
Smerteni kirjutajana töötas aastatel 1556–1558 kroonik Johann Renner.
Viited
- ↑ Russow, lk 98
- ↑ Põltsam-Jürjo, lk 105
Kirjandus
