Bernhard von Rehbinder (1639-1705) oli Rootsi sõjaväelane, maaomanik, ooberst ja vabahärra, kes osales Poola-Rootsi, Vene-Rootsi ja Põhjasõjas.
Elulugu
Bernhard von Rehbinder sündis 4. juulil 1639. aastal Stockholmis. Tema vanemad olid Heinrich von Rehbinder ja Hildegard Elisabeth von Uexküll. [1]
Oma teenistust alustas ta G. A. Lewenhaupti ratsarügemendis 1655. aastal. Järgmine aasta sai selles üksuses kornetiks ning 1657. aastal leitnandiks. Sellel ajal osales ka Karl X sõdades Venemaa ja Poola vastu. 1659. aastal oli ta Åbolansi ratsarügemendis rittmeister. 1675. aastal oli ta kapten Helsingi jalaväerügemendis. Samal aastal osales ta ka Fehrbellini lahingus ning peale seda veel Wittstocki ja Wolgasti juures kokkupõrgetes. [2]
Järgmise kahe aastaga sai ta majori auastme nii Karjala kui ka Åbolansi ratsarügemendis. Viimases üksuses teenides sai ta 1678. aastal ooberstleitnandiks. 1695. aastal oli ta veel lisaks Björneborgi ratsarügemendis ooberst. [3]
Põhjasõja algul liitus ta Otto Vellingki üksustega Ruhjas, kust Vene armee Narva alla tulles liikus Rakvere juurde, kus lõi mõned Vene rüüstesalgad põgenema. Hiljem osales ta ka Narva lahingus, kus sai raskesti haavata. Selle tõttu saadeti ta sõjaväeteenistusest erru. [4][3]
Bernhard von Rehbinder suri 9. juulil 1705 Nuhjalas Soomes. [1]
Isiklik elu
Bernhard von Rehbinder abiellus esimest korda 1662. aastal Elisabeth Muncki ning teist korda Christina Elisabeth von Burghauseniga. Abieludest sündis kokku kaksteist last. [3][1]
Bernhard von Rehbinderil oli mõisavaldusi nii Eestis kui ka Soomes, näiteks Imastu mõis Kadrina kihelkonnas Virumaal, Brännboda ja Palkkinen, Viljakkala Soomes. [3]
Viited
