See paikneb seitsme asustatud Ida-Friisi saare ahelikus. Baltrum on selles saarestikus väikseim saar nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Saare pindala on 6,5 km² ja 31. detsembril 2023 elas seal 573 inimest.
Saar on umbes 5 km pikk ja 1,5 km lai. Suvekuudel paisub rahvaarv turismi tõttu umbes 3500-ni. Turistid (peamiselt Ruhri piirkonnastNordrhein-Westfalenis) reisivad Baltrumile nautima Alam-Saksi padumere rahvusparki, randa ja atraktsioone, nagu mereveega täidetud siseujulat või miniatuurset golfiväljakut. Saare kõrgeim punkt on keskne rannaluide Aussichtsdüne, mille tipus on vaateplatvorm ja mille kõrgus on 19,3 m üle merepinna.
Etümoloogia
Baltrumi nime päritolu pole päris selge. 1398. aastal on saart läänistamisdokumendis esmamainitud nimega Balteringe, mis tähendab vanafriisi keeles kas "karjamaa" või "Balteri poegade või järglaste (paik)". Teine oletus on, et nimi tuleb muinaspõhjajumalBaldrist – Odini ja Friggi pojast. Viimasel ajal on tekkinud irooniline versioon, et saarele ringi peale tegemisel on ring bald 'rum ('peagi täis'): kuna saar on väike, ei võta ümber Baltrumi jalutamine kaua aega. Saare ümbermõõt on ligikaudu 15 km.
Ajalugu
Baltrumi paiknemine Ida-Friisi saarte hulgasBaltrumi kaart külaga, Karl Ludwig von Lecoq, 1805
Straboni ja Plinius Vanema kirjutised annavad aimu, et saar oli olemas 1. sajandist eKr ja pKr. Ida-Friisimaa pealike ajastul, aastatel 1350–1464, kuulusid Ida-Friisi saared mõjuvõimsale perekonnale nimega tom Brok. Baltrumit on dokumendis esmamainitud 1398. aastal, kui Widzel tom Brok loovutas Balteringe (lisaks teistele saartele) Baierihertsog Albrecht I-le ja sai need tagasi läänina.
17. sajandil oli Baltrum pikliku kujuga nagu barjäärsaaredNorderney ja Juist tänapäeval. Sajandite jooksul kaotas Baltrum tuule- ja mereolude tõttu suure hulga maad läänerannikul, mida idaranniku laienemine ei suutnud kompenseerida. Aastatel 1650–1960 liikus saare läänerannik umbes 5 km itta, samas idarannik liikus vaid 1,5 km itta. Üks komisjon teatas 1650. aastal ringreisi tulemusena, et 14 saareelanikku on merest ohustatud. 1737. aastal oli saarel küla koos kirikuga, mis tuli nihkuvate liivaluidete mudastumise tõttu 1800. aastal maha jätta. Uus küla, Westdorf, asutati umbes 800 m praegusest läänerannikust läänes (tänapäeva leetseljakuOthelloplate kandis, Baltrumi ja Norderney vahel) ja idas asus Ostdorf. 1825. aasta tormilainetus purustas saare mitmeks tükiks ja see muutus enamjaolt elamiskõlbmatuks. Westdorf jäeti maha.
Saarel ei ole ametlikke tänavanimesid, kuid on majanumbrid. 2009. aastal oli majadele antud umbes 300 numbrit. Nummerdus põhineb majade ehitamise ajal, näidates mõnevõrra saare hoonete ajalugu. Numbrid siiski ei muutu, kui ehitis asendatakse uuema konstruktsiooniga.
Turism
Baltrumi rand
Kuigi Baltrumist sai mereäärne kuurort 1876. aastal, arenes turism väga aeglaselt. 1966. aastast on Baltrum Saksamaa riiklikult heaks kiidetud mereäärne tervisekeskus. Kaks hotelli avati 19. sajandi lõpus: hotell Küper 1892. aastal ja hotell zur Post 1895. aastal. Enne teise maailmasõja puhkemist külastas Baltrumit igal aastal 5000–6000 inimest. 1960. aastal oli seal juba ligi 17 000 turisti ja alates 1970. aastatest puhkab saarel igal aastal tipphooajal üle 30 000 inimese. Ligikaudu 500 kohaliku kõrval elab tipphooajal saarel pidevalt umbes 3000 külalist, kurnates kahe väikese küla vastuvõtuvõimet.
Vaatamisväärsused
Vana kirik – 1826. aastal ehitati kirik luterliku kirikuna, hiljem kasutas seda katoliku kirik, seejärel asus seal surnukuur. Tänapäeval kasutatakse kirikut vaid abiellumistseremooniateks, ristimisteks ja kultuuriüritusteks.
Suur luteri kirik – see kirik ehitati aastatel 1929–1930. Mõlemad löövid lisati 1959. aastal, torn püstitati aastatel 1964–65.
Püha Nikolause kirik – katoliku kiriku vundamendile pandi alus 1956. aasta nigulapäeval ja kirik pühitseti 1957. aasta taevaminemispühal. Kirikul on kinnine hoone talvel kasutamiseks (talvekirik) ja õlgkatusega hoone suvel kasutamiseks (suvekirik). Talvekirikus on kohti 50 inimesele ja suvekirikus 300 inimesele. Kiriku ehitaja oli arhitekt Heinrich Feldwisch-Drentrup Osnabrückist, klaasvitraažid lõi Margarete Franke.
Ajalooline kaitsepalissaad – kaitsepalissaad (Historisches Pfahlschutzwerk) paikneb edelarannikul. See paigaldati 1880. aastatel ja seda uuendati aastatel 1930–31. Tänapäeval on see vaid lõik algsest palissaadist väikese lahe ja saare lääneotsa vahel. See on kultuuripärandi kaitse all ja tänu ulatuslikele taastamistöödele 2008. aastal lääne poolt remonditud.
Kohaliku ajaloo muuseum – selle avas Baltrumi kohaliku ajaloo ühing vanas tollihoones 24. mail 2007. Näitus hõlmab kohalikku ja loodusajalugu.
Rahvuspargi muuseum – asutati 1987. aastal laevafirma Baltrum Linie endises angaaris ja keskendub loodetele.
Vana kirik
Vana kiriku sisevaade
Suur luteri kirik
Püha Nikolause kirik
Kohaliku ajaloo muuseum vanas tollihoones
Ajalooline kaitsepalissaad
Endine kool
Baltrumi Westdorfi keskus
Liiklus
Autovaba Baltrum
Baltrum on täielikult autovaba saar, seal on keelatud liigelda mis tahes mootorsõidukitel. Ainsateks eranditeks on vabatahtlike tuletõrjujate sõidukid, kiirabiautod, mõned rataslaadurid ja masinad, mida on vaja ranniku kaitseks. Aastatel 1949–1985 oli siin väike üherajaline elektriseerimata kitsarööpmeline raudtee, millel veeti pagasit ja lasti. Baltrumil ei ole jalgrataste jagamise süsteemi ja turistidel palutakse oma rattaid saarele mitte tuua, rattasõit on kohalike privileeg. Reisijate- ja kaubavedu toimub hobuveokitega. Pagasit veetakse kahe- või neljarattaliste kärudega või hobuveokitega.
Baltrumis on loodetest sõltumatu sadam 1928. aastal asutatud laevafirma Baltrum Line parvlaevadele, mis väljuvad Neßmersielist. Reis kestab umbes 30 minutit ning sõltuvalt aastaajast ja turismihooajast väljub parvlaev päevas korra kuni neli korda kummaski suunas. Pagas pannakse konteinerisse ja seda veetakse puhkajatega samal laeval. Merel on tähtsaim vaatamisväärsus hülgedNorderney ees leetseljakutel, mille vahelt parvlaev läbi sõidab. Laevafirma korraldab bussiühendust Nordeni rongijaamaga Alam-Saksimaal. 2006. aastani veeti kaupu parvlaevaga Baltrum II Norddeichi sadama kaudu, kuid alates 2006. aastast toimub kaubavedu Neßmersieli sadama kaudu. Neßmersieli sadam alustas tööd 1970. aastal ja seda täiendati kaubavedude ümbersuunamise tõttu 35 m pika kaubakaiga 2008. aastal.
.jpg)
.png)
