Balti ajakirjandussõda oli 1864-1869 ajakirjanduses toimunud tuline vaidlus, milles vene slavofiilid ja reformimeelsed baltisaksa liberaalid arutasid selle üle, milline peaks olema Balti kubermangude edasine staatus[1].
Sõda algas pärast Liivimaa ülemsuperintendendi kõnet 1864. aasta Liivimaa maapäeval Riias[1].
Sõda lõppes pärast seda, kui Tartu ülikooli vene ajaloo professor Carl Schirren vallandati ja ta emigreerus Eestist[1]. Schirren oli teravalt arvustanud Juri Samarini raamatut "Okrainõ Rossii. Russkoe Baltijskoe pomorje" (I osa), kus Samarin taotles Balti kubermangude elukorralduse ühtlustammist Venemaa keisririigi teiste aladega[1].
Viited
Välislingid
