Vana-Rooma aegadel oli piirkond mitme olulise asula, näiteks Aquileia, asupaik. Hiliskeskajast kuni 1797. aasta Campo Formio rahuni haldas suuremat osa piirkonnast Veneetsia vabariik. Trieste liideti aga 1382. aastal Habsburgide monarhiaga, mis kontrollis suuremat osa piirkonna tagamaast. Trieste arenes välja oluliseks sadamaks ja kaubavahetuse keskuseks ning 1719. aastal anti linnale vabasadama staatus. Seejärel arenes sadam edasi kui Habsburgide Austria tähtsaim kaubasadam ja laevaehituse keskus. Habsburgid olid omandanud linna kõrval asuva Görzi krahvkonna maad ja omasid ka väiksemaid Ida-Istria alasid, mida hallati Sise-Austria osana.
19. sajand
1815. aastal, pärast Napoleoni sõdasid, sai sealsetest rannaküladest osa uuest Austria keisririigist. Viinist Triestesse viiva Lõunaraudtee valmimine 1857. aastal ei aidanud mitte ainult kaasa linnade omavahelise kaubanduse arengule, vaid võimaldas ka Viini kõrgkihil Rannikumaa pehmetest talvedest osa saada. Trieste arenes sumisevaks kosmopoliitseks linnaks, mida külastasid kunstnikud, muusikud, poeedid ja kirjanikud igalt poolt üle kogu keisririigi (alates aastast 1867 üle kogu Austria-Ungari) ja ülejäänud Euroopa. Ümbritsevatest rannikulinnadest ja -küladest said rikaste ning kuulsate lemmikpaigad.
1850. aastal sai Lošinji (itaalia keeles Lussino, saksa keeles Lötzing) saarest Habsburgi keiserliku perekonna suveresidents. 1860. aastal lõpetati tollase ertshertsogi ja hilisema Mehhiko keisri Maximiliano lossi Miramare ehitustööd.
1883. aastal rajati rannakuurort Brijuni (itaalia keeles Brioni) saartele ja 1904. aastal anti Pula (itaalia ja saksa keeles Pola) linnas välja ajakirja Österreichische Riviera Zeitung ('Austria Riviera ajaleht') esimene number.
Sel ajastul ehitati piirkonda mitmed luksushotellid, näiteks Hotel Kvarner Opatija linnas (1884) ja Hotel Palace Portoroži linnas (1910).
Kvarneri lahe idakallas oli Austria-Ungari riigi Ungari osa hallata ja sealgi arenesid välja kuurordid, näiteks Kraljevica (itaalia keeles Porto Re), Crikvenica ja Novi Vinodolski.
Pärast Esimest maailmasõda
Pärast Esimese maailmasõja lõppu, 1919. aastal, sai Austria Rivierast Itaalia osa ja piirkond lõigati ära enamikust oma tagamaast. 1920. aastatel õitses Riviera veidi kui "Austria-Itaalia Riviera", kuid piirkonna õitseaja hiilgus oli kadunud. Rohkem hakati eelistama Vahemere lääneosas asuvaid Prantsuse Riviera ja Itaalia Riviera kuurorte.
Pärast seda, kui see osa Aadria mere rannikust 1945. aastal külma sõja tõttu poliitiliselt suletuks muutus, hakkas Austria Kärnteni liidumaa oma Wörthersee järve piirkonda kutsuma Austria Rivieraks.
