Linna staatus anti Atšhoi-Martanile 2023. aastal.[2]
Ajalugu
Pärast tšetšeenide ja inguššide küüditamist 1944. aastal nimetati Atšhoi-Martani küla ümber Novoselskojeks ja selle asustasid teistest rahvustest inimesed.[3] Aastatel 1944–1957 oli see Groznõi oblasti Novoselski rajooni halduskeskus.
1957. aastal, kui vainahhi rahvas naasis ja Tšetšeeni-Inguši ANSV taastati, sai küla tagasi oma vana nime Atšhoi-Martan.[4]
Küla pälvis tähelepanu 1999. aastal Teise Tšetšeenia sõja ajal, kui seal toimusid intensiivsed lahingud ja see sai tugevalt kahjustada. Seda sündmust kajastatakse populaarses vene sõjalaulus "Ära ütle emale, et ma olen Tšetšeenias" ("Ты только маме, что я в Чечне, не говори").
2010. aasta rahvaloenduse tulemuste kohaselt olid enamus Atšhoi-Martani elanikest (20 113 ehk 99,7%) tšetšeenid, ning 59 inimest (0,3%) olid muust rahvusest.
Infrastruktuur
Atšhoi-Martani raamatukogus on umbes 70 000 raamatut. Külas on ka üheksa keskkooli, kaheksa-aastane kool, kolm lasteaeda ja noortekeskus. Enne vaenutegevuse puhkemist oli Atšhoi-Martanis ka internaatkool. Linnas on ka mošee.
