Ta õppis Tallinna Nikolai Gümnaasiumis, mille lõpetas 1913. aastal kevadel hõbemedaliga ja samal aastal siirdus Kiievisse, et jätkata õpinguid sealses polütehnikumis ehituse alal. 1914. aastal alanud Esimese maailmasõja tõttu välja kuulutatud üldmobilisatsiooniga kutsuti ta 1915. aasta kevadel sõjaväeteenistusse ja saadeti Petrogradi Nikolai inseneriväekooli, mille lühendatud kursuse ta lõpetas 1916. aastal. Nikolai inseneriväekooli, järel lõpetas ta Petrogradis asuva ohvitseride õhusõidu (lennu-) kooli ja mereõhusõidu kooli Tallinnas. Võttis osa Esimese maailmasõja lahingutest aerostaatide roodu ülemana.
Aastatel 1929–1934 oli Normak Eesti sõjaväeline esindaja Prantsusmaal ja Belgias. Normak täiendas end aastatel 1930–1932 Prantsuse Kõrgemas Sõjakoolis. 20. veebruaril 1939 lähetati Normak ja Välisministeeriumi atašee H. Malvet Hispaaniasse Franco valitsuse juurde.[1]
1935. aasta 1. mail avaldas kolonel Normak (M. Minise trükk Narvas) 115-leheküljelise raamatu "Šifri käsiraamat". Tsitaat eessõnast: "Käesolev töö on kohandatud Kõrgema Sõjakooli I õppeaasta ning Sideülemate kursuste kavadele šifrite alal." Käsiraamatut sai tellida Sidepataljoni staabist. Tõenäoliselt on tegemist esimese omakeelse krüptograafiateemalise raamatuga.
