Arthur Võõbus (pliiatsijoonistus) Arthur Võõbus (28. aprill 1909 Matjama , Vara vald – 25. september 1988 Oak Park , Illinois , USA) oli eesti usuteadlane ja orientalist (sürioloog ), aastatel 1933–1940 ka Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku tegevvaimulik.
Elulugu
Arthur Võõbus lõpetas 1932 . aastal Tartu Ülikooli , mille järel ordineeriti kirikuõpetajaks 21 . augustil 1932. Aastatel 1933–1940 oli ta Tartu Pauluse koguduse õpetaja. Aastatel 1941–1942 tegi ta teaduslikku uurimistööd Saksamaal Mecklenburgis . 1943 . aasta jaanuaris kaitses Tartu Ülikoolis usuteaduse doktori kraadi väitekirjaga "Munklus Süürias , Mesopotaamias , Pärsias kuni 10. sajandini".[ 1] 1944 oli ta Tartu Ülikooli vana kirikuajaloo adjunktprofessor .
Arthur Võõbus põgenes 1944. aastal Nõukogude okupatsiooni eest Saksamaale ja siirdus sealt hiljem USA -sse.
Ta oli aastatel 1946 –1948 Hamburgi Balti Ülikooli professor, 1948–1977 Chicago Ülikooli Uue Testamendi ja algkiriku ajaloo professor, alates 1978 . aastast Toronto Usuteaduse Instituudi dekaan .
Võõbus tegeles peamiselt Lähis-Ida kirikulooliste paikade ja nendega seotud ajalooliste ning kiriklike tekstide uurimisega. Pärast Teist maailmasõda USA-s tegutsedes kujunes temast maailma juhtivaid süriolooge.
Tunnustus
Teosed
Viited
Kirjandus
