Arthur Leopold Malmgren (18/30. oktoober 1860 Tallinn – 3. veebruar 1947 Leipzig) oli Nõukogude Liidus tegutsenud Eestimaa päritolu luteri vaimulik.
1882 ja 1883–1889 (cand. theol.) õppis ta Tartu ülikooli usuteaduskonnas. 1927. aastal sai ta Leipzigi ülikooli usuteaduse audoktoriks.
16/28. oktoobril 1889 ordineeriti ta Riias, oli Viljandi linnakoguduse adjunkt, 1890–1891 Tallinna Toomkoguduse diakon, 1891–1916 Peterburi Püha Anna kiriku koguduse õpetaja, Smolna Maarja kiriku jutlustaja. 1891–1905 oli ta usuõpetaja Anna koolis ja 1891–1893 Smolna instituudis
1914–1916 oli ta Peterburi konsistooriumi assessor, alates 16/29. septembrist 1916 kindralsuperintendent ja vaimulik asepresident. 1920. aastal sai ta ülemkirikunõukogu juhatajaks, 1923 piiskopikonverentsi juhataja kohusetäitjaks, 1924 piiskopiks. 1925–1929 oli ta Leningradi vaimuliku seminari juhataja.
Pärast Theophil Meyeri surma 28. aprillil 1934 oli Arthur Malmgren ainus Nõukogude Liidus tegutsev luteri piiskop. 1936. aastal lubati tal lahkuda Saksamaale. Viimased 9 Nõukogude Liidus tegutsenud luteri vaimulikku arreteeriti järgmisel aastal.
Tema vanemad olid kaupmees Reinhold Malmgren ja viimase abikaasa Mathilde von Hansen.
20. detsembril 1889/1. jaanuaril 1890 abiellus ta Peterburis Adele Katharina Jürgensonniga (23. detsember 1863/4. jaanuar 1864 Peterburi – 23. detsember 1923 samas).
