Aragóni kuningate loend

Aragoni vapp

See on Aragóni valitsejate loend.

Aragón on tänapäeval regioon Kirde-Hispaanias. Aragóni kuningriik hõlmas tänapäeva autonoomse piirkonna Aragóni. Aragóni kuningad Barcelona dünastiast valitsesid ka Kataloonia vürstiriiki, Valencia kuningriiki, Mallorca kuningriiki, Sitsiilia kuningriiki, Sardiinia ja Korsika kuningriiki ja alasid Lõuna-Prantsusmaal, kaasa arvatud Montpellier linn. Seda riiki nimetati Aragóni impeeriumiks, vastandina Aragóni kuningriigile (s.o. Aragóni pärusvaldustele).

Aragóni monarhid

Aragóni dünastia, 1035–1410

Vaata ka: Aragóni krahvkond, Aragóni kuningriik, Navarra kuningriik, Barcelona krahvkond ja Valencia kuningriik

Sancho III (Navarra kuningas) surmaga jäi Aragón tema pojale Ramirole, kes saavutas kiiresti sõltumatuse.

Nimi	Portree	Sünd	Abielud	Surm
Ramiro I veebruar 1035 – 8. mai 1063		1007 Sancho III ja Sancha de Aybari poeg	Ermesinda de Foix 22. august 1036 5 last	8. mai 1063 Graus
Sancho Ramírez (ka Navarra kuningas aastast 1076) 8. mai 1063 – 4. juuni 1094		1042 Ramiro I ja Ermesinda de Foix poeg	Isabella de Urgel 1065 1 laps Felicia de Roucy 1076 3 last	4. juuni 1094 Huesca
Pedro I (ka Navarra kuningas) 4. juuni 1094 – 28. september 1104		1068 Sancho Ramireze ja Isabella de Urgeli poeg	Agnes d'Aquitania 1086 2 last Berta de Aragón 1097 lastetu	28. september 1104 Valle de Aran
Alfonso I Võitleja (ka Navarra kuningas) 28. september 1104 – 8. september 1134		1073 Sancho Ramireze ja Felicia de Roucy poeg	Urraca I de Leon 1109 lastetu	8. september 1134 Huesca
Ramiro II Munk 8. september 1134 – 13. november 1137		1075 Sancho Ramireze ja Felicia de Roucy poeg	Agnes d'Aquitania 1 laps	16. august 1157 Huesca
Petronila 13. november 1137 – 18. juuli 1164		29. juuli 1136 Huesca Ramiro II ja Agnes d'Aquitania tütar	Ramon Berenguer IV, Barcelona krahv 11. august 1137 5 last	16. oktoober 1174 Barcelona
Alfonso II Trubaduur 18. juuli 1164 – 25. aprill 1196		1157 Huesca Ramon Berenguer IV, Barcelona krahvi ja Petronila poeg	Sancha de Castilla 7 last	25. aprill 1196 Perpignan
Pedro II Katoliiklane 25. aprill 1196 – 13. september 1213		1178 Huesca Alfonso II ja Sancha de Castilla poeg	Maria de Montpellier 15. juuni 1204 2 last	12. september 1213 Muret lahing
Jaime I Vallutaja 13. september 1213 – 27. juuli 1276		2. veebruar 1208 Montpellier Pedro II ja Maria de Montpellier poeg	Kastiilia Eleanor 1221 1 laps Ungari Jolánta 1235 10 last Teresa Gil de Vidaure 2 last	27. juuli 1276 Valencia
Pedro III Suur 27. juuli 1276 – 2. november 1285		1240 Valencia Jaime I ja Ungari Violante poeg	Constanza de Sicilia 13. juuni 1262 6 last	2. november 1285 Vilafranca del Penedes
Alfonso III Liberaal 2. november 1285 – 18. juuni 1291		1265 Valencia Pedro III ja Constanza poeg	Eleanor 15. august 1290 lastetu	18. juuni 1291 Barcelona
Jaime II Õiglane 18. juuni 1291 – 2. november 1327		10. august 1267 Valencia Pedro III ja Constanza poeg	Isabel Kastiiliast 1. detsember 1291 lastetu Blanca de Anjou-Sicilia 29. oktoober 1295 10 last Maria de Lusignan 15. juuni 1315 lastetu Elisenda de Montcada 25. detsember 1322 lastetu	5. november 1327 Barcelona
Alfonso IV Hea 2. november 1327 – 24. jaanuar 1336		1299 Napoli Jaime II ja Blanca de Anjou-Sicilia poeg	Teresa de Entenza 1314 7 last Eleanor Kastiiliast 2 last	27. jaanuar 1336 Barcelona
Pedro IV Pidulik 24. jaanuar 1336 – 5. jaanuar 1387		5. oktoober 1319 Balaguer Alfonso IV ja Teresa de Entenza poeg	Maria de Navarra 1338 2 last Eleanor Portugalist 1347 lastetu Eleanor Sitsiiliast 4 last	5. jaanuar 1387 Barcelona
Juan I Jahimees 5. jaanuar 1387 – 19. mai 1396		27. detsember 1350 Perpignan Pedro IV ja Eleanori poeg	Marta de Armagnac 1 laps Violante de Bar 3 last	19. mai 1396 Emporda
Martin I Vana 19. mai 1396 – 31. mai 1410		1356 Girona Pedro IV ja Eleanori poeg	Maria de Luna 13. juuni 1372 4 last Margarita de Prades 1409 lastetu	31. mai 1410 Barcelona

Martin oli Wilfred I valitsejasoo viimane otsene järeltulija; suri seaduslike pärijateta.

• interregnum 31. mai 1410 – 24. juuni 1412

Trastámara dünastia, 1412–1516

Vaata ka: Napoli kuningriik ja Sitsiilia kuningriik

Kuigi ürikutes on seda dünastiat mõnikord viidatud kui Aragóni, ei olnud see tegelikult eelneva Aragóni dünastia osa, vaid Trastamara dünastia, kes varem valitses Kastiilia kuningriiki.

Nimi	Portree	Sünd	Abielud	Surm
Fernando I Aus 24. juuni 1412 – 2. aprill 1416		27. november 1380 Medina del Campo Juan I de Castilla ja Eleanori poeg	Eleanor de Alburquerque 1394 8 last	2. aprill 1416 Igualada
Alfonso V Suuremeelne 2. aprill 1416 – 27. juuni 1458		1396 Medina del Campo Fernando I ja Eleanor de Alburquerque poeg	Maria de Castella 1415 lastetu	27. juuni 1458 Napoli
Juan II Suur 27. juuni 1458 – 19. jaanuar 1479		29. juuni 1397 Medina del Campo Fernando I ja Eleanor de Alburquerque poeg	Blanca I de Navarra 6. november 1419 4 last Juana Enriquez 2 last	20. jaanuar 1479 Barcelona
Fernando II Katoliiklane 19. jaanuar 1479 – 23. jaanuar 1516		10. märts 1452 Juan II ja Juana Enriqueze poeg	Isabel I de Castilla 19. oktoober 1469 5 last Germaine de Foix 1505 lastetu	23. jaanuar 1516 Madrigalejo
Juana Nõdrameelne 23. jaanuar 1516 – 12. aprill 1555		6. november 1479 Fernando II ja Isabel I de Castilla tütar	Felipe I de Castilla 20. oktoober 1496 6 last	12. aprill 1555 Tordesillas

Pretendendid Juan II vastu, 1462–1472

Kataloonia kodusõja ajal oli kolm troonipretendenti, kes küll kunagi troonile ei jõudnud.

Nimi	Portree	Sünd	Abielud	Surm
Enrique IV de Castilla Trastamara dünastia 1462 – 1463		5. jaanuar 1425 Valladolid Juan II de Castilla ja Maria de Aragóni poeg	Juana de Portugal 1455 1 laps	11. detsember 1474 Madrid
Pedro V de Aragón Avizi dünastia 1463 – 1466		1429 Pedro, Coimbra hertsog ja Isabeli poeg	vallaline	1466 Granollers
Renato I Valois-Anjou dünastia 1466 – 1472		16. jaanuar 1409 Chateau d'Angers Louis II d'Anjou ja Yolanda de Aragóni poeg	Isabel de Lorena 1420 10 last Jeanne de Laval 10. september 1454 lastetu	10. juuli 1480 Aix-en-Provence

Habsburgide dünastia, 1516–1700

Vaata ka: Kastiilia kuningriik

Nimi	Portree	Sünd	Abielud	Surm
Carlos I 23. jaanuar 1516 – 16. jaanuar 1556		24. veebruar 1500 Gent Felipe I ja Juana poeg	Isabel de Portugal y Aragón 10. märts 1526 3 last	21. september 1558 Yuste
Felipe I 16. jaanuar 1556 – 13. september 1598		21. mai 1527 Valladolid Carlos I ja Isabeli poeg	Mar?a Manuela de Portugal 1543 1 laps Maria Tudor 1554 lastetu Isabel de Valois 1559 2 last Ana de Austria 4. mai 1570 5 last	13. september 1598 Madrid
Felipe II 13. september 1598 – 31. märts 1621		14. aprill 1578 Madrid Felipe I ja Ana de Austria poeg	Margarita de Austria 18. aprill 1599 5 last	31. märts 1621 Madrid
Felipe III 31. märts 1621 – 17. september 1665		8. aprill 1605 Valladolid Felipe II ja Margarita de Austria poeg	Isabel de Borbón 1615 7 last Mariana de Austria 1649 5 last	17. september 1665 Madrid
Carlos II 17. september 1665 – 1. november 1700		6. november 1661 Madrid Felipe III ja Mariana de Austria poeg	Mar?a Luisa de Orleans 19. november 1679 lastetu Maria Anna von der Pfalz 14. mai 1690 lastetu	1. november 1700 Madrid

Aragón jäi Kataloonia mässu ajal lojaalseks Felipe IV-le, samas Kataloonia vandus truudust Louis XIII-le ja Louis XIV-le (Päikesekuningas); vaata Barcelona krahvide loend. Portugal eraldus aastal 1640. Carlos II suri pärijateta.

Bourbonide dünastia, 1700–1705

Vaata ka: Hispaania pärilussõda

Nimi	Portree	Sünd	Abielud	Surm
Felipe IV 1. november 1700 – 1705		19. detsember 1683 Versailles Louis le Grand Dauphin ja Maria Ana Cristina de Baviera poeg	Maria Luisa Gabriela de Saboya 2. november 1701 4 last Elisabetta Farnese 24. detsember 1714 7 last	9. juuli 1746 Madrid

Habsburgide dünastia, 1705–1714

Nimi	Portree	Sünd	Abielud	Surm
Carlos VI 1705–1714		1. oktoober 1685 Viin Leopold I ja Eleonore Magdalene poeg	Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel 1. august 1708 4 last	20. oktoober 1740 Viin

Sõja ajal (ametlikult aastal 1707) kaotas Felipe V, esimene Bourbonide soost keiser Hispaanias, Aragoni kuninga tiitli. Pärast seda ei olnud enam Aragoni monarhe. Siiski Hispaania monarhid kuni Isabel II-ni, kuigi kujutasid endid müntidel Hispaania kuninga/kuningannana, samas kasutasid oma ametlikes dokumentides mõnd traditsioonilist olematu Aragoni krooni tiitlit: Kastiilia, Leoni, Aragoni, Mõlema Sitsiilia, Jeruusalemma, Navarra, Granada, Toledo, Valencia, Galicia, Mallorca, Sevilla, Sardiinia, Cordoba, Korsika, Murcia, Jaeni, Algarve, Algecirase, Gibraltari, Kanaari saarte, Ida- ja Lääne Indiate, Okeaania saarte ja maismaa kuningas/kuninganna ; Austria ertshertsog; Burgundia, Brabanti, Milano hertsog; Habsburgi, Flandria, Tirooli, Barcelona krahv; Biskaia, Molina valitseja.