Antropotseen

Antropotseen on väljapakutud ajastik, märkimaks perioodi, mil inimliik on Maa biosfääris domineerivaks teguriks. Geoloogilisel ajaskaalal paikneks see kainosoikumi aegkonnas, kvaternaari ajastus, holotseeni ajastiku järel.

Selles nn inimese ajajärgus on inimtegevus ja meie ühiskond muutunud Maad globaalselt ja geofüüsikaliselt muutvaks jõuks. Inimtegevuse tõttu on oluliselt võimendunud näiteks kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine ja ookeanide hapestumine ning arvatakse, et alanud võib olla planeedi ajaloos kuues massiline väljasuremine. Tähendada võib olulisi muudatusi aineringetes, iseäranis lämmastikuringes. Toimub tehismaterjalide massiline tootmine ning tuumakatsetused on õhku paisanud radioaktiivseid isotoope.

Antropotseeni põhiline suur mõju tekkis, kui 18. sajandi teisel poolel algas Suurbritanniass industrialiseerimine, kuna see tõi kaasa tööstusliku tootmise, mis põhjustas fossiilkütuste laiemat kasutuselevõttu.[1] Antud muutuste suuruse tõttu on paljud teadlased pakkunud välja uue geokronoloogilise üksuse (ajastik) kasutuselevõtu. Seda mõistet ei ole aga 2020. aasta seisuga ametlikult geoloogilises ajaskaalas aktsepteeritud.[2][3]

1980. aastatel hakkas ökoloog Eugene F. Stoermer mõistet antropotseen kasutama ja seda hakkas laialdaselt populariseerima atmosfääri keemik Paul Crutzen, kes arvab, et inimtegevuse mõju Maa atmosfäärile on viimastel sajanditel olnud nii suur, et moodustab uue ajastiku litosfääris toimuvate muutuste tõttu. 2008. aastal esitati Londoni Geoloogia Seltsi stratigraafia komisjonile ettepanek teha antropotseen ametlikuks ajastikuks.[4] Suur osa stratigraafiakomisjonist otsustas, et ettepanek väärib edasist arendamist. Iseseisvad teadlaste töögrupid mitmest geoloogiaseltsist töötavad selle nimel, et kindlaks teha, kas antropotseeni peaks tegema ametlikuks mõisteks geoloogilisel ajasklaalal.[5]

Sellest hoolimata kasutavad terminit "antropotseen" paljud teadlased juba praegu.[6] Kuna antropotseenil ei ole kindlat algusaega, pakutakse selleks tööstusrevolutsiooni algust,[1] kuid mitmed teadlased on välja pakkunud ka varasema aja, millal toimus põllumajanduse levik ja neoliitiline revolutsioon (umbes 12 000 aastat tagasi). Tõendid inimmõju tagajärgede, nagu suureneva maakasutuse, ökosüsteemide mõjutuse ja liikide väljasuremise kohta on vastuolulised. Osa teadlasi arvab, et inimtegevus on oluliselt muutnud bioloogilise mitmekesisuse kasvu.[7] Teised väidavad, et kui litosfääri muutusi jälgida, peaks antropotseen algama nii palju tuhandeid aastaid tagasi, et see ühtiks lähedalt praeguse ajastiku, holotseeniga.[8]

2015. aasta märtsis avaldati ajakirjas Nature artikkel, kus pakutakse antropotseeni alguseks 1610. või 1964. aastat.[9] Selle vastu väidetakse aga, et antropotseen seguneb teise ajastuga ning seetõttu on mõjud levinud pikema aja jooksul ja ei saa öelda täiesti kindlat algusaega aastaarvuna.[10]

Etümoloogia

Nimetus "antropotseen" on kombinatsioon kreeka liidetest antropo- (kr ἄνθρωπος, 'inim-') ja -tseen ('uus'). Kõik epohhid Kainosoikumi aegkonnast lõpevad liitega -tseen.[11]

Bioloog Eugene Stoermer oli esimene, kes seda terminit kasutas, aga Paul Crutzen oli esimene, kes võttis teises tähenduses uuesti kasutusele ja populariseeris selle. Stoermer hakkas terminit "antropotseen" kasutama juba 1980. aastatel, kuid ei formaliseerinud seda enne, kui Crutzen temaga kontakteerus.[12]

Terminit kasutati trükis esimest korda 2000. aastal Crutzeni ja Stoermeri ühises artiklis Rahvusvahelise Geosfääri-Biosfääri Programmi (IGBP) ajakirjas.[13] 2008. aastal Ameerika Geoloogia Seltsi ajakirjas GSA Today arvas poola geoloog Jan Zalasiewicz, et termin "antropotseen" on nüüdsest kohane.[4]

Juba 1873. aastal täheldas itaalia geoloog Antonio Stoppani inimkonna põhjustatud suurenevat mõju Maa süsteemidele ja viitas sellele kui "antroposoikumi" ajastule.[14] Terminit "homogenotseen" (vanakreeka keeles homo- 'sama', geno- 'liik' ja tseen 'uus[periood]') kasutas esimest korda Michael Samways oma artiklis ajakirjas Journal of Insect Conservation (1999), pealkirjaga "Loomastiku translokatsioon uutele aladele: siit tuleb homogenotseen".[15] Samways kasutas seda mõistet praeguse geoloogilise epohhi määratlemiseks, kus bioloogiline mitmekesisus väheneb ja ökosüsteemid muutuvad üle kogu Maa üksteisega sarnasemaks. Mõistet kasutas ka John L. Curnutt 2000. aastal ajakirja Ecology artiklis "Teejuht homogenotseenile".[16]

Inimtegevuse tagajärjed

 Pikemalt artiklis Inimmõju

Bioloogiline mitmekesisus

Inimmõju tagajärjel on paljud liigid välja surnud. Enamik eksperte nõustub, et inimtegevus on kiirendanud liikide väljasuremise kiirust. 2010. aastal ajakirjas Nature avaldatud uuringus leiti, et ookeanide fütoplanktonis on viimase sajandi vältel suur osa mitmekesisust oluliselt vähenenud väikestes vetikaliikides, mis moodustavad umbes poole kogu Maal fotosünteesivast biomassist. Juba ainuüksi 1950. aastatest alates on biomass vähenenud umbes 40%, tõenäoliselt ookeanide soojenemise tõttu ning biomassi kahanemine on viimastel aastatel kasvanud.[17] Mõnede autorite arvates toimuks ilma inimtegevuse tagajärgedeta planeedi bioloogilise mitmekesisuse eksponentsiaalne kasv.[7]

Kui rohkem pööratakse tähelepanu imetajate ja lindude väljasuremisele, siis need moodustavad ainult väikese osa kõigist loomaliikidest ja paljudes loomarühmades on olukord märgatavalt halvem. Ühes 2015. aastal avaldatud uuringus, kus vaadeldi Hawaii saarte tigude väljasuremist, hinnati näiteks, et juba umbes 7% kõikidest Maal elavates loomaliikidest peaks olema kadunud.[18]

Biogeograafia

Organismide levikus võib täheldada püsivaid muutusi, mis on inimeste põhjustatud ja on nähtavad ka geoloogilistes andmetes. On täheldatud, et paljud liigid liiguvad aladele, kus varem oli nende jaoks liiga külm. Liikumine toimub tihti ka oodatust kiiremini.[19]

Kliima

 Pikemalt artiklis Globaalne soojenemine

Arvatakse, et üheks inimtekkeliseks geoloogiliseks tagajärjeks on süsihappegaasi (CO2) kontsentratsiooni suurenemine atmosfääris. Viimase miljoni aasta vältel vaheldunud soojemate ja külmemate perioodide puhul on CO2 kontsentratsioon tõusnud ligikaudu 100 ppm (180 ppm-lt 280 ppm-le). Tööstuslikule revolutsioonile eelneval ajal 280 ppm-ilt oli CO2 kontsentratsioon atmosfääris jõudnud 2015. aasta seisuga ligikaudu 397 ppm-le.[20] Suur osa sellest tõusust on fossiilkütuste põletamise tõttu, milleks on põhiliselt kivisüsi, maagaas ja nafta.

Mõneti sümboolne oli 400 ppm-i piiri ületamine, mis registreeriti esimest korda mais 2013. Aprillis 2014 ületas seda juba terve kuu keskmine, 2015. aastal aasta keskmine ja 2016. aastal ei langenud CO2 hulk kordagi alla 400 ppm-i. See oli kõigest 58 aastat pärast seda, kui 1958. aastal CO2 kontsentratsiooni atmosfääris aktiivselt jälgima hakati ja millal see oli alles 316 ppm.[21] 2015. aasta lõpus võeti vastu ka Pariisi kliimakokkulepe eesmärgiga pidurdada kliima soojenemist.

Viimase 150 aasta jooksul on kahekordistunud ka metaani kogus õhus[3]; metaan on oluliselt tugevam kasvuhoonegaas kui CO2.

Geomorfoloogia

Inimtegevuse tõttu on suured muutused toimunud Maa pinnal. Põllumajandus, ehitus ja tammide ehitamine jõgedele põhjustab erosiooni 10 korda kiiremini kui looduslikud jõud. Ehitus on põhjustanud ka vee äravoolus muutusi.[2]

Antropotseeni ajaline piir

Varajase antropotseeni mudel

Kuigi arvatakse, et paljud keskkonnaprobleemid on otseseks tagajärjeks tööstusrevolutsioonile, on William Ruddiman väitnud, et antropotseen algas ligikaudu 8000 aastat tagasi põllumajanduse arenguga ja kultuuride paikseks jäämisega. Inimesed olid siis laiali jaotunud üle kontinentide (v.a Antarktika) ja kestis neoliitiline revolutsioon. Inimestel arenes sellel perioodil põlluharimine ja karjakasvatus, mis asendas varasema küttimise-koriluse. Sellele järgnes ka suurte imetajate ja lennuvõimetute lindude väljasuremislaine, mis oli otseselt seotud inimtegevusega küttimise kaudu ja kaudselt maakasutuse muutumisega põllumaaks.

Rooma impeerium keiser Augustuse valitsemisajal (27–14 pKr)

Sellele perioodile (10 000 aastat tagasi kuni tänapäev) viitavad geoloogid tavaliselt kui holotseenile. Suuremas osas holotseenist oli inimpopulatsioon suhteliselt madal ja inimtegevuse mõju viimase paari sajandi kõrval peaaegu olematu. Mitmed Maa keskkonda praegu mõjutavatest protsessidest toimusid ka siis. Antropotseeni algusajaks on pakutud mitut varianti. Mõned arvavad, et antropotseen ja holotseen on sama tähendusega ning samas geoloogilises ajavahemikus.[22][23] Teised arvavad, et see on palju hilisem nähtus.[24]

Antiikaeg

Mõeldav alguspunkt antropotseenile võib-olla ka umbes 2000 aastat tagasi, kui algas holotseeni viimane faas, subatlantiline iga.[25]

Rooma keisririik hõlmas sellel ajal suurt osa Euroopast, Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast. Hiinas ja Indias võimutsesid dünastiad ja majandus õitses. Inkade-eelne chavini rahvas oli üks esimesi kõrgkultuure, kes asustas suuri alasid Peruus. Kuigi need ja teised tsivilisatsioonid olid enamjaolt üksteisest eraldatud ja põimunud vahepealsete ökosüsteemidega, olid mõjutatud maa-alad suured.

Gröönimaa liustike uuringus, kus vaadati liustike kihte alates aastast 1000 eKr kuni 1500 pKr, võis näha põhjapoolkera troposfääri reostust, mis oli põhjustatud hõbeda kaevandamisest ja sulatamisest ligikaudu 2000 aastat tagasi.[26]

Uusaeg

James Lovelock paigutab antropotseeni uusaega ja peab selle alguseks 1712. aastat, mil Thomas Newcomen võttis kasutusele enda leiutatud auru jõul töötava pumba. See põletas sütt ja toodetud soojuse abil kuumutas vee auruks, mis juhiti liikuva kolviga silindrisse. See aururõhu jõul töötav masin käivitas industriaalsete revolutsioonide laine ja varustas inimühiskonda energiaga, mida rakendades suutis ta muuta kogu planeeti.[27] Lovelocki järgi järgneb antropotseenile novatseen, mis algas 2017. aastal.

Rahvusvahelise Geoloogiaühingu (IUGS) komitee on valinud antropotseeni algusaja märgiseks 1952. aasta, kui esimese vesinikpommi katsetused paiskasid atmosfääri plutooniumi.[28]


Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 Steffen, Will; Crutzen, Paul J.; Mcneill, John R. (2007). "The Anthropocene: Are Humans Now Overwhelming the Great Forces of Nature". Vaadatud 07.11.2015. {{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit |journal= (juhend)
  2. ↑ 2,0 2,1 "Anthropocene: The human age". Vaadatud 07.11.2015.
  3. ↑ 3,0 3,1 "Antropotseen – inimkonda jäävad mälestama massväljasuremise jäljed " ERR Novaator, 21. mai 2020
  4. ↑ 4,0 4,1 Zalasiewicz, Jan; Williams, Mark (2008). "Are we now living in the Antropocene". Vaadatud 07.11.2015. {{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit |journal= (juhend)
  5. ↑ Zalasiewicz, J.; et al. (2010). "The New World of the Anthropocene". Environment Science & Technology. 44 (7): 2228–2231. Bibcode:2010EnST...44.2228Z. DOI:10.1021/es903118j. Vaadatud 07.11.2015.
  6. ↑ Ehlers, Eckart; Moss, C.; Krafft, Thomas (2006). Earth System Science in the Anthropocene: Emerging Issues and Problems. Springer Science+Business Media. Vaadatud 07.11.2015.
  7. ↑ 7,0 7,1 Sahney, S., Benton, M. J. and Ferry, P. A. (2010). "Links between global taxonomic diversity, ecological diversity and the expansion of vertebrates on land" (PDF). Biology Letters. 6 (4): 544–547. DOI:10.1098/rsbl.2009.1024. PMC 2936204. PMID 20106856. Vaadatud 07.11.2015.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  8. ↑ Doughty, C. E.; Wolf, A.; Field, C. B. (2010). "Biophysical feedbacks between the Pleistocene megafauna extinction and climate: The first human-induced global warming?". Geophysical Research Letters. 37 (L15703): 1–5. Bibcode:2010GeoRL..3715703D. DOI:10.1029/2010GL043985. Vaadatud 07.11.2015.
  9. ↑ Lewis, S. L.; Maslin, M. A. (2015). "Defining the Anthropocene". Nature. 519: 171–180. Bibcode:2015Natur.519..171L. DOI:10.1038/nature14258. Vaadatud 07.11.2015.
  10. ↑ Edgeworth, Matt; Richter, Dan deB; Waters, Colin; Haff, Peter; Neal, Cath; Price, Simon James (01.04.2015). "Diachronous beginnings of the Anthropocene: The lower bounding surface of anthropogenic deposits". The Anthropocene Review (inglise). 2 (1): 33–58. DOI:10.1177/2053019614565394. ISSN 2053-0196. Originaali arhiivikoopia seisuga 11.12.2016. Vaadatud 07.11.2015.
  11. ↑ "Greek Word Study Tool". Vaadatud 07.11.2015.
  12. ↑ Steffen, Will; Grinevald, Jacques; Crutzen, Paul; McNeill, John (2011). "The Anthropocene: conceptual and historical perspectives". Phil. Trans. R. Soc. A. 369: 843. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 17.05.2020. Vaadatud 07.11.2015.
  13. ↑ Crutzen, Paul; Eugene, Stoermer (2000). "The "Anthropocene"" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9.03.2016. Vaadatud 07.11.2015. {{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit |journal= (juhend)
  14. ↑ Crutzen, P. J. (2002). "Geology of mankind". Nature. 415 (6867): 23. Bibcode:2002Natur.415...23C. DOI:10.1038/415023a. PMID 11780095. Vaadatud 07.11.2015.
  15. ↑ Samways M (1999). "Translocating fauna to foreign lands: here comes the Homogenocene" (PDF). Journal of Insect Conservation. 3 (2): 65–6. DOI:10.1023/A:1017267807870. Vaadatud 07.11.2015.[alaline kõdulink]
  16. ↑ Curnutt J. L. (2000). 9658%282000%29081%5B1750%3ATIOAIO%5D2.0.CO%3B2 "Book Review: A Guide to the Homogenocene". Ecology. 81 (6): 1756–7. DOI:10.1890/0012-9658(2000)081[1756:AGTTH]2.0.CO;2. ISSN 0012-9658. Vaadatud 07.11.2015. {{cite journal}}: kontrolli parameetri |url= väärtust (juhend)[alaline kõdulink]
  17. ↑ Schiermeier, Quirin (2010). http://www.nature.com/news/2010/100728/full/news.2010.379.html. Vaadatud 08.11.2015. {{cite web}}: eiran tundmatut parameetrit |titel=, kasuta parameetrit (|title=) (juhend); puuduv või tühi pealkiri: |title= (juhend)
  18. ↑ "Research shows catastrophic invertebrate extinction in Hawai'i and globally". Vaadatud 08.11.2015.
  19. ↑ Harvey, Fiona; Correspondent, Environment. "Climate change driving species out of habitats much faster than expected". the Guardian. Vaadatud 08.11.2015.
    http://www.sciencemag.org/content/333/6045/1024.short
  20. ↑ Recent Global CO2, Earth System Research Laboratory, NOAA "Trends in Atmospheric Carbon Dioxide". Vaadatud 08.11.2015. {{cite web}}: kontrolli parameetri |url= väärtust (juhend)
  21. ↑ "How the World Passed a Carbon Threshold and Why It Matters" Yale Environment 360, 26. jaanuar 2017
  22. ↑ Smith, B.D., and Zeder, M.A. (2013). "The onset of the Anthropocene". Anthropocene. 4: 8–13. DOI:10.1016/j.ancene.2013.05.001.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  23. ↑ Certini, G. and Scalenghe, R. (2014). "Is the Anthropocene really worthy of a formal geologic definition?". The Anthropocene Review. 2: 77–80. DOI:10.1177/2053019614563840.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  24. ↑ Ruddiman, WF. (2013). "The Anthropocene". The Annual Review of Earth and Planetary Science. 41: 45–68. Bibcode:2013AREPS..41...45R. DOI:10.1146/annurev-earth-050212-123944 s. {{cite journal}}: kontrolli parameetri |doi= väärtust (juhend)
  25. ↑ Certini, G. and Scalenghe, R. (2011). "Anthropogenic soils are the golden spikes for the Anthropocene". The Holocene. 21 (8): 1269–74. DOI:10.1177/0959683611408454.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  26. ↑ Hong, S., Candelone, J-P., Patterson, C. C. and Boutron C. F. (1994). "Greenland ice evidence of hemispheric lead pollution two millennia ago by Greek and Roman civilizations". Science. 265 (5180): 1841–1843. Bibcode:1994Sci...265.1841H. DOI:10.1126/science.265.5180.1841. PMID 17797222.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  27. ↑ Lovelock, James (2020). Novatseen. Tallinn: Postimees. Lk 39-44. ISBN 978-9916-603-45-1.
  28. ↑ "Geoloogid keeldusid antropotseeni eraldi ajajärguks kuulutamast" ERR Novaator, 7. märts 2024

Välislingid

Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!