Kirik kuulub oma suuruse, markantse võlvlae ja väärtusliku sisustuse poolest Saksimaa tähtsaimate kultuurimälestiste hulka. Sel on oma oluline koht linna siluetis ja kirik on tunnistuseks Annabergi rikkusest, mille tõi hõbedakaevandamine16. sajandi algul[1]. Kirik on pühitsetud Maarja emale Annale, keda peeti muuhulgas mäetööliste kaitsepühakuks. Anna kirik ehitati 1499.–1525. aastal roomakatoliku kirikuks, kuid alates 1539. aastast on see evangeelne-luterlik pühakoda[2].
Hoone oma 65 meetrise pikkusega ja 40 meetrise laiusega on suurim hilisgooti kirik Saksimaal. Kirikul on massiivne nelinurgal asetseva oktogooni kujuline kellatorn, mille kõrgus on 78 m ja mida kroonib renessanssvormides tornikiiver. Ehitusmaterjaliks on kasutatud ümbruskonna kivimurdudest saadud gneissi. Lääneportaali kujundus pärineb 1928. aastast[1].
Große Kirchgasse ja Anna kirik
Vaade kirikule kirdest
Vaade koorilõpmikule
Lääneportaal
Ruum
Ehitis on tüüpiline kolmelööviline kodakirik, mille kolm löövi on ühe kõrgusega ja külglöövid vaid vähe pealöövist kitsamad. Kiriku võlvitud siseruum on 28 m kõrge, kujundatud heledates beežides ja kuldpruunides toonides. Aknad on kõrged ja laiad ning ruum mõjub avara, valgusküllase ja kergena. Peamine vaatamisväärsus on kaarjate roietega kujundatud võlvikutetavõrkvõlvlagi, mille roided moodustavad lillederea kujulise mustri piki löövi. Lillede keskkohale annavad oma aktsendi kullatisega kujundatud päiskivid. Roidestikku täiendavad peenejoonelised ornamentaalsed laemaalingud. Hulknurksete piilarite kante rõhutavad kergete püstrihvadena kujundatud piilaritahud, piilareil puuduvad kapiteelid ja roided väljuvad piilaripinnast sujuvalt erinevatel kõrgustel[1]. Kiriku ehitusmeister oli Benedikt Rejti õpilane, Schweinfurdist pärit Jacob Haylmann[3].
.JPG)
_2006-11-04.jpg)
.JPG)
.JPG)
