Anna Stainer-Knitteli kuulsaim maal, mis kujutab Alpi mägesid
Anna Staineri isa oli ametilt relvamees, keda iseloomustas suur temperamentsus, kuigi ta suhtus oma tütre talenti ja ambitsioonidesse üsnagi positiivselt ning julgustas teda ennast teostama. Ka tema onud Joseph Anton Koch ja Josef Alois Knittel tegelesid kunstiga – esimene oli skulptor ja teine maalikunstnik.
1859. aastal alustas Anna Knittel õpinguid Müncheni Kunstiakadeemias, kuid ei saanud täieõiguslikku luba kooliskäimiseks, sest ta oli naine. 1864. aastal oli ta sunnitud rahanappuse tõttu koju tagasi pöörduma. Selle aja jooksul maalis ta pilte oma perekonnast ja maastikest. Hiljem kolis ta Innsbrucki, kus suutis portreid maalides ennast ära elatada.
1867. aastal abiellus Anna Knittel keraamikEngelbert Staineriga, kuigi Anna vanemad olid abielu vastu. Koosoldud aja jooksul abistas Anna Stainer-Knittel oma abikaasat, kaunistades tema valmistatud tasse, taldrikuid ja alustasse lillemustritega.
Aastatel 1868–1871 sündis neil kolm last: kaks poega ja tütar. 1873. aastal avas Anna Stainer-Knittel kunstikooli, et ka naistel oleks lõpuks ometi võimalus maalimist õppida. Kool suleti veidi enne naise surma. Tema käe all õppisid ka Maria Tilipaul-Kistler (1884–1963) ja Wilhelmine Redlich (1869–1954).
"Die Geier-Wally"
Autoportree "Die Geier-Wally"
17-aastaselt laskus Anna Knittel vabatahtlikult mööda kaljuseina alla, et eemaldada sinna ehitatud kotkapesa. 19. sajandil oli see täiesti tavaline teguviis, millega sooviti vähendada kotkaste rünnakuid kohalike lambakarjade vastu. Kuna aasta varem oli sarnane katse üritada kotkapesi eemaldada lõppenud ronijate jaoks äärepealt surmaga, siis ühtegi teist vabatahtlikku ei leitud. Anna suutis kotkast kinni haarata, panna ta oma seljakotti ja ilma äpardusteta üles tagasi ronida, kuigi mõne pealtnägija väitel ründas täiskasvanud kotkas teda tagasiteel.
1863. aastal kirjeldas seda sündmust Ludwig Steub oma loos "Das Annele im Adlerhorst". Seda vahejuhtumit on hiljem kirjeldanud ka Wolf oma raamatus "Illustrirter Rundschau". Kõige kuulsam kirjeldus sellest sündmusest on Wilhelmine von Hillerni romaan "Die Geier-Wally" (inglise keeles "Vulture Maiden"; sõna "vultuur" märgib kotkast), mis ilmus 1873. aastal. Autor oli Anna Stainer-Knitteli ja tema abikaasaga tutvunud Innsbrucki külastades ning seejärel otsustanud oma loo käsikirja ümber töötada, et see oleks rohkem dramaatilisem. Wilhelmine von Hillern nimetas oma kangelanna Walburgaks (hüüdnimi Wally), dramatiseerides tema konflikte isaga ja luues omamoodi feministliku trakti.
1892. aastal kohandati lugu Alfredo Catalani ooperile "La Wally". Wilhelmine von Hillerni loo põhjal etendatud oopereist on tehtud ka mitu filmi, näiteks:
"Vulture Wally" (1921), režissöör Ewald André Dupont, peaosas Henny Porten[2].
"Vulture Wally" (1940), režissöör Hans Steinhoff, peaosas Heidemarie Hatheyer[3].
"Vulture Wally" (1956), režissöör František Čáp, peaosas Barbara Rütting[4].
Kirjandus
Constantin von Wurzbach: Knittel, Anna. Raamat: Biographisches Lexikon des Kaiserthums Oesterreich. 12. Theil. Kaiserlich-königliche Hof- und Staatsdruckerei, Viin 1864, lk 153.
Constantin von Wurzbach: Steiner, Anna. Raamat: Biographisches Lexikon des Kaiserthums Oesterreich. 38. Theil. Kaiserlich-königliche Hof- und Staatsdruckerei, Viin 1879, lk 77.
Knit(t)el-Stainer (Maria) Anna. Raamat: Österreichisches Biographisches Lexikon 1815–1950 (ÖBL). Band 3, Verlag der Österreichischen Akademie der Wissenschaften, Viin 1965, lk 441.
Helga Reichart: Die Geierwally. Leben und Werk der Lechtaler Malerin Anna Stainer-Knittel. Haymon, Innsbruck, 1991, ISBN 3-85218-085-6.
Evelyn Kain: Anna Stainer-Knittel: Portrait of a "femme vitale". Ajakiri: Woman's Art Journal, Vol. 20, No. 2 (sügis 1999/talv 2000), lk 13–31.
Nina Stainer: Anna Stainer-Knittel, Malerin. Universitätsverlag Wagner, Innsbruck, 2015, ISBN 978-3-7030-0888-7.
Claudia Lang-Forcher: Die wahre Geierwally, raamatu esmaesitlus ja selle põhjal valminud teatrilavastust etendati 2007. aastal Geierwally vabaõhulaval Elbigenalpis/Lechtalis.
