Pärast ülikooliõpinguid töötas 1919. aastani Peterburis – esialgu sildade insener-konstruktorina, hiljem peainsenerina.
Ühtlasi töötas ta Peterburi teedeinseneride instituudis õppejõuna (professor 1916. aastast). 1916. aastast Peterburi tsiviilehitusinseneride instituudi sildade kateedri juhataja.
1908. aastal võitis ta Dvortsovõi silla projekteerimise rahvusvahelise konkursi.
Aastail 1919–1921 elas ja töötas Eestis, kus aitas taastada sõjas kannatada saanud sildu ja projekteeris üle Narva jõe kulgeva Narva raudteesilla. Lühikest aega töötas ta õppejõuna Läti Ülikooli tehnikateaduskonnas Riias.
Aastal 1921 naasis Varssavisse ja asus tööle Varssavi tehnikaülikooli – aastatel 1921–1939 oli ta sillaehituse kateedri juhataja, 1929–1932 ühtlasi ülikooli rektor.