Andreas Friedrich Lezius (17. juuli / 29. juuli 1829 Tähkvere – 10. jaanuar / 22. jaanuar 1865 Nõo) oli Eesti vaimulik.
Lezius õppis aastatel 1841–1848 Tartus gümnaasiumis. Aastatel 1849–1853 õppis ta Tartu Ülikoolis filoloogiat ja usuteadust. Aastatel 1853–1855 töötas ta koduõpetajana Peterburis. Prooviaastal oli Karula koguduses Adalbert Hugo Willigerode juures. Ordineeriti 19. augustil / 31. augustil 1856 Valgas õpetajaks.
Oli pärast ordineerimist aastail 1856–1857 Võru praostkonna vikaarõpetaja. Aastatel 1857–1861 oli ta (introdutseeriti 20. oktoobril / 1. novembril 1857) Tõstamaa Maarja koguduse õpetaja. Aastatel 1861–1865 oli ta (introdutseeriti 8. oktoobril / 20. oktoobril 1861) Nõo Püha Laurentsiuse koguduse õpetaja[1].
Isiklikku
Tema poeg Friedrich Eduard Lezius oli Rõuge Maarja koguduse adjunktõpetaja ning Greifswaldi Ülikooli õppejõud, Kieli ja Königsbergi Ülikooli professor, teine poeg Hermann Arnold Lezius oli Kuressaare ja Mihkli Miikaeli koguduse õpetaja, kolmas poeg August Leopold Lezius oli arst. Tema äi Georg Friedrich Karl Heinrich von Bidder oli Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor ja Tartu Ülikooli rektor. Tema abikaasa vend Friedrich Ernst Bidder oli Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppejõud, abikaasa teine vend Paul Roderich Bidder oli Laiuse Püha Jüri koguduse õpetaja. Tema õe Emmeline Amalie Henriette abikaasa Oskar von Törne oli Häädemeeste, Tahkuranna, Kuressaare ja Martna Püha Martini koguduse õpetaja, õepoeg Johannes von Törne oli Tartu Maarja koguduse adjunktõpetaja, hiljem luterlik vaimulik Kronaus (praegu Visokopilja Hersoni oblastis) ja Doni-äärses Rostovis.
Viited
- ↑ Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977
