Ta õppis aastatel 1897–1900 Uppsala ülikoolis filosoofiat, 1900–1904 Lundi ülikoolis õigusteadust ning jätkas oma õpinguid Berliini ülikoolis 1906 aastani kriminaalõiguse sotsioloogilise koolkonna rajajaprofessor F. von Liszti juures.[1]
Ta oli aastatel 1919–1925Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna kriminaalõiguse professor. Samuti nõustas ta Eesti Vabariigi kriminaalseadustiku eelnõu koostajaid[2]. Lisaks vahendas ta Eesti valitsuse ja õiguskaitseorganite koostööd Põhjamaade vastavate struktuuridega, kaasamaks Eestit Põhjamaade ühtse seadusandluse piirkonda.
Bjerre oli nn mõistva psühholoogia (verstehende Psychologie) esindaja. Ta uuris selle meetoditega tapjate ja varaste hingeelu.
Tema avaldatud monograafia "Zur Psychologie des Mordes" mõrva psühholoogiast mõjutab veel tänapäevani eriala uuringuid ja seda loetakse õiguspsühholoogia klassikasse kuuluvaks.
