Andrea Amati (u 1505 Cremona – detsember 1577 Cremona) oli Itaalia viiulimeister, Amati viiulimeistrite dünastia esimene liige.
Elulugu
Andrea Amati elust on vähe teada. Arvatavasti sündis ta mõni aasta enne 1505. aastat. Tema isa oli käsitööline.
Pole teada, kus õppis Andrea Amati viiuleid valmistama, kuid juba 1525. aastal töötas ta lauto- või viiulimeistrina ning 1539. aastal oli Andrea Amati iseseisev käsitööline. Teda teati kui viiulimeistrit ka 1576. aastal, kui ta pidas tolle aja ainukest Cremona viiulite töökoda. Andrea Amati rajas Cremona viiulimeistrite koolkonna. Ka tema pojad Antonio Amati ja Girolamo Amati töötasid tema töökojas. Andrea Amati töökoda teati ka väljaspool Itaaliat. Prantsuse kuningas Charles IX tellis Amatilt 68 keelpilli, ühel neist on kirjas aastaarv 1564.[1]
Andrea Amati maeti 24. detsembril 1577 San Domenico kirikusse Cremona kesklinnas. See kirik ei ole säilinud.
Andrea Amati andis viiulile tänapäevase kuju. Tema töökojas kujunesid järgijate poolt aktsepteeritud viiuli mõõtmed, proportsioonid ja materjali valik – puit, värvid, lakid. Varasemad viiulilaadsed pillid olid kolme keelega, Amati lisas neljanda keele.
Andrea Amati töökojas valminud keelpille on säilinud tänini. Kindlalt on teada vähem kui kümme viiulit, kaks vioolat, üks tšello. Kõige paremini säilinud Andrea Amati viiul asub USA-s Dakota muusikamuuseumis.[2] Seal on veel teinegi tema viiul ja üks tšello. Üks tema töökojas tehtud viiul asub USA-s New Yorgi Metropolitani Kunstimuuseumis. Euroopas on kaks tema viiulit Inglismaal, üks Prantsusmaal Pariisis ja üks Itaalias Cremonas.
Viited