Amuuri jõe saab jagada kolmeks umbes võrdse pikkusega osaks: ülemjooksuksArguni ja Šilka ühinemiskohast Zeja suudmeni (883 km, keskmine voolukiirus 5,3 km/h), keskjooksuks sealt kuni Ussuuri jõe suudmeni (975 km, keskmine voolukiirus 5,5 km/h) ning alamjooksuks seal mereni (966 km, keskmine voolukiirus 4,2 km/h.
Vooluhulk
Suudmes on Amuuri aastane vooluhulk üle 11 tuhande m³/s. Ta on sellega Venemaa jõgede seas Jenissei, Leena ja Obi järel neljandal kohal. Bogorodskojes on aasta keskmine vooluhulk 10 300 m³/s.
Kliima ja taimestik
Aastane sademete hulk jõe kallastel on kõige väiksem lähtes (250–300 mm) ja kõige suurem suudme lähedal Sihhote-Alinijalamil (750 mm).
Amuuri pikkus (koos Šilka ja Ononiga) on 4444 km, Šilka ja Arguni suudmest 2824 km, Herleni lähtest Arguni kaudu Amuuri suudmeni on koguni 5052 km.
Valgla suurus on 1 855 000 km² ning sellega on Amuur Venemaal Jenissei, Obi ja Leena järel neljandal ja maailmas kümnendal kohal. Valglast kuulub Venemaale 54%, Hiinale 44,2% ja Mongooliale 1,8%.