Amneesia on teatud sündmuste mittemäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel.
Liigid
Suuna järgi:
- anterograadne amneesia – inimene ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, fakte vms. Enne mälukaotust toimunud sündmusi mäletatakse;
- retrograadne amneesia – inimene ei suuda meenutada enne mälukaotust toimunud sündmusi, omandatud teadmisi jms. Pärast mälukaotust omandatud teadmised ja mälestused sündmustest jäävad püsima.
Anterograadne ja retrograadne amneesia võivad esineda koos.
Ulatuse järgi:
- täielik amneesia – inimene ei mäleta mitte midagi, sõltumata mälu liigist, sündmuse toimumise ajast või sündmuse laadist;
- osaline amneesia – inimene mäletab teatud sündmusi, omab teatud mälestusi, kuid ei suuda meenutada muid teadmisi, fakte või mälestusi.
Mäluliigi järgi:
- episoodiline amneesia – inimene ei mäleta teatud sündmusi, (fakti)teadmised on säilinud, kuid ei suudeta meenutada, kuidas need omandati;
- protseduuriline amneesia – inimene ei mäleta, kuidas teha asju, mida ta on varem osanud (näiteks klaverimäng, kingapaelte sidumine, jalgrattaga sõitmine). Oluline eristada apraksiast, mille korral inimene ei oska enam teatud tegevusi sooritada;
- semantiline amneesia – inimene ei mäleta teatud fakte, ei suuda mõista tegevuste või sündmuste tähendust ega nendevahelisi seoseid.
Amneesia võib hõlmata ühte või mitut mäluliiki korraga, olla anterograadne või retrograadne, osaline või täielik.
Ajalise gradiendiga retrograadse amneesia korral mälukahjustus erineb sõltuvalt sellest, kui palju aega enne traumat mälestus loodi. Näiteks võivad enim kahjustunud olla mälestused vahetult enne traumat, keskmiselt kahjustunud päevi või kuid enne traumat ja peaaegu kahjustamata aastaid enne traumat mällu salvestatu.
Amneesiaga seotud häired
- Dementsus – kuigi dementsusega kaasneb muude kognitiivsete võimete halvenemine, on olulisel kohal mälu käepärasuse halvenemine.
- Orgaaniline amnestiline sündroom – "klassikaline" mälukaotus, tekkinud kas haiguse või trauma tagajärjel. Muud kognitiivsed funktsioonid on säilinud, mistõttu paistab mäluhäire eriti teravalt silma.
- Deliirium – kuigi üks märgatavatest tunnustest on amneesia, kaasnevad sellega teadvuse häired.
- Amnestiline sündroom psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest – kroonilise alkoholi vm ainete tagajärjel tekkinud (peamiselt lühimälu puudutav) amneesia. Lisaks on häiritud sündmuste ajalise järjekorra mõistmine, ka õppimisvõime. Vananenud ent populaarne nimetus selle häire kohta on Korsakovi sündroom.
- Dissotsiatiivne amneesia – mälukaotus, mis on puhtalt psühholoogilise tekkega. Tavaliselt on amneesia osaline ja selektiivne, seotud hiljutise traumeeriva sündmusega.
- Mälupetted (flashbacks) – episoodiline väga lühikese kestusega (sekundid või minutid) eelnevate ((psühhoaktiivsete) ainete tarvitamisega seotud) elamuste vahel detailideni täpne kordumine.
Vaata ka
