Alois Pisnik oli pärit töölisperekonnast. Aastatel 1926–1929 õppis ta masina- ja elektrilukksepaks. Ta osales sotsiaaldemokraatliku noorteorganisatsiooni, sotsiaaldemokraatliku spordiliikumise ja metallitööliste ametiühinguliikumise tegevuses. Alates 1928. aastast oli ta Austria Sotsiaaldemokraatliku Partei liige. Aastatel 1930–1933 õppis ta kaugõppe teel elektriinseneriks. 1933. aastal astus ta Austria Kommunistlikku Parteisse. 1935. aastal mõisteti ta kommunistliku tegevuse eest seitsmeks aastaks vangi, 1936. aastal vabanes ennetähtaegselt vangistusest.[1]
1937–1940 töötas ta raadiotehnikuna Leobenis. Illegaalse kommunistliku tegevuse eest arreteeriti ta 1940. aasta veebruaris ja mõisteti 1941. aasta juunis Grazis erikohtu poolt kümneks aastaks vangi. Vanglakaristust kandis ta Halles. Vangistusest vabanemise järel astus ta 1945. aastal Saksamaa Kommunistlikku Parteisse, millest sotsiaaldemokraatide sundliitmise järel 1946. aastal sai Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei. 1946–1949 oli ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Saksa-Anhaldi allorganisatsiooni organisatsiooniline sekretär ja 1951–1952 teine sekretär. Alates 1950. aastast kuni 1989. aasta detsembrini oli ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee liige. 1958–1963 oli ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee Poliitbüroo liikmekandidaat. 1952–1979 oli ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Mageburgi ringkonna allorganisatsiooni esimene sekretär. Alates 1958. aastast kuni 1990. aasta märtsini oli ta Saksa DV Rahvakoja (parlamendi) liige. 1980. aastast kuni 1990. aasta märtsini oli Saksa DV Riiginõukogu liige. 1993. aasta novembris esitati talle süüdistus kaasvastutuses Saksa DV piirirežiimi eest, kuid tervislikel põhjustel võeti süüdistus tagasi.[2]
