Allan Sumbak (9. oktoober 1928 Keila vald, Harju maakond – 10. mai 2019 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane ja insener.
Elulugu
Ta lõpetas aastal 1949 Tallinna 2. Keskkooli kuldmedaliga, 1954 Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) ehitusteaduskonna ehitusinsenerina, 1957 samas aspirantuuri, sai 1961 tehnikakandidaadi kraadi väitekirjaga “Eelpingestatud silindriliste raudbetoonkoorikute arvutamine ja modelleerimine”.[1]
Sumbak oli aastatel 1954–1955 Teadusliku Restaureerimise Töökoja konstruktor, 1957–1962 TPI ehituskonstruktsioonide kateedri assistent ja vanemõpetaja, 1962–1992 dotsent, 1992–2007 ehitiste projekteerimise instituudi raudbetoonkonstruktsioonide õppetooli dotsent, 2007. aastast emeriitdotsent. Ta õpetas ehitiste katsetamist, modelleerimist, ehituskonstruktsioonide teadusliku uurimise meetodeid.[1]
Sumbaki uurimisvaldkonnad olid pingebetoonkoorikute teooria ja arvutusmeetodid. Ta oli pingebetoonkoorikute katsetamise pioneer, töötas välja meetodid pingebetoonist silindriliste ja pöördkoorikute arvutamiseks, konstrueeris komparaatorid deformatsioonide pikaajaliseks mõõtmiseks, osales mitmete unikaalsete ehitiste ja konstruktsioonide (Tallinna ja Vilniuse laululava akustilised ekraanid, Tallinna Linnahall, Viru hotell, Vanemuise teater, Tallinnas Rävala pst administratiivhoone saali hüperboolne paraboloidkate, Tartu Ülikooli raamatukogu kandekonstruktsioonid, sillad, raudbetoonkoorikud jm) arvutamisel, modelleerimisel, rajamisel ja katsetamisel. Ta oli Eesti Ehitusinseneride Liidu ning selle Projekteerijate ja Ehituskonsultantide Ühingu liige, avaldas 26 teadustrükist.[1]
Tunnustus
Viited
Välislingid
