Friedrich Wilhelm Michael Maria Alfred von Grote (Venemaal tuntud kui Alfred Fjodorovitš, vene keelesАлфред Федорович Грот) (8. aprill (vkj) 1823Peterburi − 26. veebruar (ukj 10. märts) 1895 Peterburi) oli Venemaa keisririigi diplomaat, õukonnaametnik ja senaator. Tõeline salanõunik (1879).
1843. aastal astus ta Venemaa riigiteenistusse ja asus teenima Venemaa välisministeeriumis. Järgmisel aastal sai temast ministeeriumi viitsekantsleri kantselei 3. ja aasta hiljem (1845) 2. sekretär. Seejärel täitis käskjala ülesanded. 1849. aastal nimetati Venemaa Napoli saatkonna 1. sekretäriks. Alates 1853. aastast oli ta samal ametikohal Brüsselis ja 1856. aastast Pariisis. 1862. aastal sai tõelise riiginõuniku auastme.
Õukonnaametnik ja senaator
Alates 1862. aastast oli ta suurvürst Mihhail Nikolajevitši õukonna õuemeister. 1866. aastal sai temast tallmeister. 1868. aastal nimetati senaatoriks ja teenis senati II departemangus.[3]1873. aastal nimetati keiserliku õukonna õuemarssaliks, kolm aastat hiljem ülemõuemarssaliks ja lõpuks 1882. aastal oberšenkiks.[4] Aastatel 1884−1894 oli ta senati heeroldidepartemangu juhataja.[3]
Высшие чины Российской Империи (22.10.1721-2.03.1917). Биографический словарь. Том I. А-3. Москва: 2017. Lk 449 [1].
Списокъ гражданскимъ чинам первых трех классов. Исправлен по 1-е октября 1894 года. Санкт-Петербург: Типография Правительствующего сената, 1894. Lk 21-24 [2].
Välislingid
Alfred von Grote veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"