Arstide Koja juhatuse poolt kahe valijamehe osavõtul valiti ta vabakutsete alalt Riiginõukogu liikmeks ning ta oli Riiginõukogu abiesimees.
20. aprillil 1944 toimus Tallinnas Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu salajane koosolek, kus osalesid lisaks Alfred Maurerile ka Jüri Uluots, Otto Pukk, Johan Holberg ja Mihkel Klaassen. Valimiskogu konstateeris, et alates 16. juunist 1940 riigis toimunu on põhiseaduse vastane ning Eesti põhiseaduslikud riigiorganid püsivad edasi 16. juuni 1940 koosseisus.
Maurer oli portfellita minister ja peaministri asetäitja 21. aprillist 1944 kuni 18. septembrini 1944. Alfred Maurer: "J. Uluotsa, O. Tiefi ja minu vahelise kokkuleppe järgi oleks minu ülesandeks olnud asendada J. Uluotsa tema väljalangemise korral, O. Tiefi ülesandeks aga juhtida valitsust, kui seesugune moodustataks J. Uluotsa, resp. minu poolt ja meie mõlema väljalangemise korral – meie asendamine[1]."
3. märtsil1953 valitud vaidlusaluse ja vaid neljaliikmelise Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu poolt Vabariigi Presidendi Asetäitjaks. Selles ametis oli Maurer kuni oma surmani 20. septembril 1954.
Viited
↑ J. Uluots määras oma asetäitjaks A. Maureri. Stockholms-Tidningen Eestlastele, 29. november 1952, nr. 275, lk. 7.
Kirjandus
Kontinuiteedi küsimus uues valguses. Välis-Eesti, 30. november 1952, nr. 48, lk. 5.
Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!