Alfred Karl Kurlents (19. detsember 1902 Soe – 18. detsember 1990 Montréal) oli eesti rahvaluuleteadlane, kirjandusteadlane, kirjanik ja tõlkija. Tema kirjaniku pseudonüüm on Ain Kurmes.
Alfred Kurlents sündis Helme kihelkonnas Hummuli vallas Soe külas. Tema isa oli rätsep.
Alfredi koolitee algas 1909 Valga Linnakoolis. Alates 1922 oli ta Tartu Ülikoolis vabakuulaja ja 1923–1931 üliõpilane, 1931 omandas ta samas ülikoolis magistrikraadi folkloristikas. 1952 sai Montréali McGilli Ülikoolis bakalaureusekraadi raamatukogunduses ja 1962 samas ülikoolis doktorikraadi slavistikas.[1] Alfred Kurlents oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige[2]
Enne teist maailmasõda ja veel sõja ajal töötas ta Narvas ja Tartus kooliõpetajana. 1944 põgenes Rootsi. 1949 läks Kanadasse, kus asus elama Montréali.[3]
Kirjanduslik tegevus
Alfred Kurlents alustas kirjanduslikku tegevust Tartus kirjandus- ja rahvaluulealaste artiklitega ja lühiromaaniga "Loterii meetod" (1929).[4] Romaan "Kindluse-ehitajad" ilmus 1939. Kurlents esitas "Looduse" romaanivõistlusele 1940. aastal oma romaani "Naise jälgedel", mis aga jäi trükis avaldamata. Ta on tõlkinud vene keelest järgmised ilukirjandusteosed: Aleksandr Kuprini ulmejutu "Vedel päike" (1929), Aleksandr Jakovlevi novellikogu "Hiina vaas" (1929), Aleksandr Grini novelli "Sunnitööline" (1929), Aleksei Tolstoi romaani "Aeliita" (1930), Aleksandr Neverovi romaani "Viljalinn Taškent" (1930), Aleksandr Puškini romaani "Kapteni tütar" (1931), Lev Nikulini romaani "Saladuse müüjad" (1931) ja Nikolai Nikitini romaani "Kiirik Rudenko roim" (1933).[3]
Viited
- ↑ Koostaja: Kruus, Oskar. Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn: Eesti Raamat, 1995: 244
- ↑ Eesti Üliõpilaste Selts paguluses: liikmete nimekiri 1975. EÜS-i Vanematekogu, Rootsi, Uppsala 1975: 32
- ↑ 3,0 3,1 Koostaja: Kruus, Oskar. Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn: Eesti Raamat, 1995: 245
- ↑ Kangro, Bernhard. Eesti kirjakuulutaja eksiilis. Eesti Kirjanike Kooperatiiv (Sweden) 1989: 141
Välislingid
