Aleuudi keel (aleuudi Unangam Tunuu / Унангам тунуу) on Venemaal ja Alaska põhjaosas räägitav eskimo-aleuudi keel.
2012. aasta rahvaloendus loendas Alaskas 2300 aleuuti, kellest 150 oskas aleuudi keelt. Venemaal elab 200 aleuuti, kellest vaid 5 väitis end oskavat aleuudi keelt[1]. 2022. aastal suri Venemaal viimane aleuudi mednõi keele kõneleja.[2]
Murded
Aleuudi keel jaguneb kolmeks murdeks:[3]
- Sasignan-aleuudi (enda nimi Sasignan; ida-aleuudi Sasxinan; lääne-aleuudi Sasxinas, ingl. Attuan).
- Mednõi aleuudi (enda nimi Kasakam Unangangis, ingl. Copper Island Aleut, vene медновский язык].
- Lääne-aleuudi (enda nimi Aliguutax̂, ingl. Atkan, Western Aleut) – hõimud: Naahmiĝus, Niiĝuĝis
- Ida-aleuudi (ingl. Eastern Unangan, Eastern Aleut) – hõimud: Akuuĝun (Uniiĝun), Qawalangin, Qigiiĝun, Qagaan Tayaĝungin, Qaĝiiĝun
Tähestik
Ladina tähestik:
A |
B |
CH |
D |
F |
G |
Ĝ |
X |
X̂ |
H |
I |
K |
L |
M |
N |
O |
Q |
R |
S |
T |
U |
V |
W |
Y |
Z
|
a |
b |
ch |
d |
f |
g |
ĝ |
x |
x̂ |
h |
i |
k |
l |
m |
n |
o |
q |
r |
s |
t |
u |
v |
w |
y |
z
|
Kirillitsa:
А |
Б* |
В* |
Г |
Г̑ |
Д |
Е* |
Ж* |
З† |
И |
І* |
Й |
К |
Ҟ |
Л |
М |
Н |
Ҥ |
О* |
П* |
Р* |
С |
Т |
У |
Ў |
Ф* |
Х |
Х̑ |
Ц* |
Ч |
Ш* |
Щ* |
Ъ |
Ы* |
Ь |
Э* |
Ю |
Я |
Ѳ* |
Ѵ*
|
а |
б* |
в* |
г |
г̑ |
д |
е* |
ж* |
з† |
и |
і* |
й |
к |
ҟ |
л |
м |
н |
ҥ |
о* |
п* |
р* |
с |
т |
у |
ў |
ф* |
х |
х̑ |
ц* |
ч |
ш* |
щ* |
ъ |
ы* |
ь |
э* |
ю |
я |
ѳ* |
ѵ*
|
* ainult laensõnades
† ainult Sasignan-aleuudi murdes
|
Näited
Viited