Aleksei Aleksandrovitš Žuravljov (vene keeles Алексей Александрович Журавлёв; sündinud 30. juunil1962Voronežis) on Venemaa poliitik. Alates 21. detsembrist 2011 on ta Riigiduuma liige. Alates 29. septembrist 2012 on ta erakonna Rodina esimees. Ta on lubanud televisiooni otse-eetris tappa 2 miljonit ukrainlast ("kahte miljonit ukrainlast ei tule denatsifitseerida, vaid hävitada")[1] ja lubanud isiklikult tappa Saksa ajakirja Bild Ukraina korrespondendi Björn Stritzeli.[2]
Elukäik ja tegevus
1984. aastal lõpetas Voroneži Polütehnilise Instituudi metallifüüsika erialal ja saadeti komsomoli rajoonikomitee poolt keemiaautomaatika projekteerimisbüroosse meistriks.
1984–1990 oli ta keemiaautomaatika projekteerimisbüroos töödejuhataja, protsessiinsener, komsomolikomitee sekretär. 1991. aastal oli ta komsomoli Voroneži linnakomitee teine sekretär, komsomoli Voroneži oblastikomitee majandusosakonna juhataja. 1995–1996 Voroneži linnavalitsuse teabe- ja analüüsiosakonna spetsialist, 1996–1999 piirkondadevahelise ühiskondliku organisatsiooni "Vene kogukond" esimees. 1991–2001 ülevenemaalise sotsiaalpoliitilise organisatsiooni "Vene kogukondade kongress" aseesimees. Aastal 2001–2004 oli ta Voroneži kuberneri Vladimir Kulakovi täievoliline esindaja Voroneži oblastiduumas, Voroneži oblasti valitsuse avaliku teenistuse peaosakonna juhataja.
2003–2004 erakonna Ühtne Venemaa Voroneži filiaali täitevkomitee ja valimisstaabi juht ning paralleelselt juhendas erakonna Rodina peakorteri tööd.
2004–2006 pärast erakondade Rodina, Pensionäride ja Elupartei ühinemist "Õiglaseks Venemaaks" riigiduuma erakonna Rodina fraktsiooni personalijuhi asetäitja.
2006–2007 erakonna "Õiglane Venemaa" kesktäitevbüroo piirkondliku parteiehituse osakonna juhataja.
2011. aasta septembris valiti ülevenemaalise ühiskondliku organisatsiooni Rodina - Vene kogukondade kongress esimeheks.
Alates 2011. aastast Venemaa Riigiduuma liige.
29. septembril 2012 valiti erakonna Rodina taasasutamiskongressil selle esimeheks, säilitades kuulumise Riigiduuma Ühtse Venemaa fraktsiooni. Rodina taastati ülevenemaalise ühiskondlik-poliitilise organisatsiooni "Rodina-Vene kogukondade kongress" baasil, mille alusel loodi ka "Eriotstarbeline Vabatahtlike Liikumine" (DON), mille juhatuse esimees ja sekretär ta on.
11. oktoobril 2021 liitus ta Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei fraktsiooniga. Alates 2021. aasta oktoobrist riigiduuma kaitsekomisjoni esimene aseesimees, riigiduuma riigikaitse, riigi julgeoleku ja õiguskaitse tagamisele suunatud föderaaleelarve kulutuste kaalumise komisjoni liige.
Poliitiline tegevus
2013. aasta septembris esitas riigiduumale seaduseelnõu homoseksuaalidelt vanemlike õiguste äravõtmise kohta.[3] 2013. aasta septembri lõpus tegi ettepaneku võtta sisserändajate lastelt, kes ei suuda tõestada, et nad maksavad makse, õigus tasuta eelkooli- ja keskharidusele.[4]
3. detsembril 2013 oli tal riigiduuma hoones füüsiline konflikt teise Ühtse Venemaa saadiku tšetšeen Adam Delimhanoviga.[5]
22. juunil 2015 tegi ettepaneku märgistada Saksamaa ja Itaalia fašistlike režiimidega koostööd teinud ettevõtete kaubad. Teatas ise trotslikult, et keeldub oma isikliku sõiduauto Mercedes Benz kasutamisest, minnes üle ametiautole, mille marki ei täpsustatud.[6]
2015. aastal algatas seaduseelnõu, mis keelustas "samast soost isikute abielu (määratud sünnihetkel), sealhulgas juhul, kui üks abiellujatest on soo muutnud".[7]
2014. aastal algatas seaduseelnõu, mis nägi ette sõjaväest kõrvalehoidjate karistamise. „Teeme muudatusettepanekuid, et kui ta on sõjaväest kõrvalehoidja ja ei soovinud lugupidamatutel põhjustel kuni 27-aastaseks saamiseni ajateenistusse minna, siis loomulikult tuleks tema õigusi riivata. Ta ei tohiks pääseda munitsipaal- ega riigiteenistusse, ühelegi ametikohale, on kohustatud tasuma sõjaväe pealt teatud eluaegset maksu, isegi kui see on väike maks, aga eluks ajaks. Ja inimene saab aru, et tal on elu lõpuni hälve ja maksab selle eest."[8] Samal ajal ei teeninud Žuravlev ise Nõukogude armees.
15. detsembril 2021 kutsus ta telesaate "60 minutit" otse-eetris üles röövima ja vangistama USA Kongressi liiget Ruben Gallegot, kes oma Ukraina visiidi ajal oli kutsunud lääneriike üles aktiivsemalt Ukrainat abistama.[9]
22. veebruaril 2022 teatas ta internetti üles pandud videos, et "kogu Ukraina saab Venemaa omaks".[10]
28. aprillil 2022 lubas ta telesaates "60 minutit" hävitada tuumalöökidega Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia.[11]
Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse kutsus ta telesaate "60 minutit" otse-eetris üles kahe miljoni Ukraina kodaniku füüsilisele hävitamisele[1] ja ähvardas tappa Saksa väljaande Bild sõjakorrespondendi Ukrainas Björn Stritzeli.[12]
↑"Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. august 2022. Vaadatud 18. augustil 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
