Aleksei Baiov (vene keeles Алексей Константинович Байов; 8. veebruar 1871 Uman, Umani maakond, Kiievi kubermang – 8. mai 1935 Tallinn) oli Vene Keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant) ja sõjaajaloolane.
Venemaa kodusõja ajal taandus koos Loodearmeega Eestisse, kus ta aastatel 1920–1926 õpetas Tallinna Sõjakoolis ja Peastaabi kõrgematel kursustel.
1923. aastast oli Tallinna raamatupoe "Vene raamat" omanik, mis tegutses ka raamatukoguna ja aastast 1934 ka kirjastamisega. Ta oli ajalehtede Revelskoje Vremja ja Revelskoje Slovo mitteametlik, kuid tegelik väljaandja.
Ta osales ka avalikus elus. 1920. aastatel sai temast Vene monarhistide tunnustatud liider Eestis. Oli üks Vene Akadeemilise Grupi Eestis asutajaid. 1926. aastal osales Eesti delegatsiooniga Pariisi vene emigrantide välisseminaril. Aastatel 1931–1935 oli ta endiste Vene sõjaväelaste abiühingu esimees (Vene Invaliidide Liidu liige).[1]
Viited
Välislingid
