Aleksander Sipelgas

Aleksander Sipelgas
Sünniaeg 24. juuli 1885
Peterburi kubermang, Venemaa Keisririik
Surmaaeg 19. november 1937 (52-aastaselt)
Rakvere, Eesti

Aleksander Sipelgas (12. juuli (vkj)/ 24. juuli 1885 Kolpino, Peterburi kubermang[1] – 19. november 1937 Rakvere) oli eesti kirjanik ja tõlkija[2]. Ta kasutas ka pseudonüüme A. Murdlaine, A. Olhovski, A. Olšanski[2], Henry Blan[3] ja Maurice Moraine.[4]

Elulugu

Ta sündis Soome riigiraudtee teenistuja pojana. Õppis alates 1911. aastast Moskva Ülikoolis, oli aastatel 1914–1917 mobiliseerituna Vene sõjaväes Esimeses maailmasõjas.[5]

Oli aastatel 1917–1921 Soomes, saadeti 1921. aastal Soomest välja, sest oli seotud Helsingis Bronda kohvikus tegutsenud salakaubavedajate ja Nõukogude luurajatega.

Aastatel 1924–1929 tegutses ta Eestis, oli ajakirja Õhtu Tulede kaastööline, andis välja oma vene- ja soomekeelsete teoste endatõlgitud eestikeelseid versioone.

Aastatel 1929–1932 tegutses ta välismaal, oli Pariisi venekeelsetes väljaannetes Возрождение ja Иллюстрированная Россия.[2]

Helsingi Ülikooli õppejõu Ben Hellmani väitel oli Sipelgas avantürist, soomekeelsete "fantoomteoste" looja ja Nõukogude luure agent.[6][4]

1930. aastate keskel oli ta taas Eestis, oli ajakirja Vaimsuse Ideoloogia kaastööline.

Suri Rakveres, maeti Rakvere saksa koguduse kalmistule[5] (tänapäeval Rakvere linnakalmistu osa).

Looming

Aleksander Sipelga teoseid, mis olid "oma sisult tõepoolest punaste vastu"[7] keelati nii teise Nõukogude okupatsiooni ajal 1940. aastal[8] kui ka teise Saksa okupatsiooni ajal (vaata Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik).

  • "Punapää-Roosa" (novelleja). Autori loal venekeelsest käsikirjast soome keelde tõlkinud Vilho Elomaa. Alfa. Helsinki 1920. Soome keeles
  • "Punaisen auringon lapset: romaani Neuvosto-Venäjän elämästä". Helsinki 1922. Soome keeles
    • "Punase päikese lapsed" (romaan Nõukogude Vene elust). J. Zimmermann. Tallinn 1924
  • "Ylä-Brondan ritarit: kuvauksia Helsingin mustalaistaiteilijoista". Pori 1923. Soome keeles
    • "Ylä-Brondan ritarit: kuvauksia Helsingin mustalaistaiteilijoista". Helsinki 2005
    • "Ylä-Brondan ritarit: kuvauksia Helsingin mustalaistaiteilijoista". Helsinki 2014
  • "Kuldne mülgas. Loora Miranda" (romaan). Ole. Tallinn 1926
    • "Kuldne mülgas. Loora Miranda" (romaan). Tormikiri. Tallinn 2008
  • "Andesta" (proosaluulekogu). J. Sarap. Tartu 1926
  • "Kirgede orjad" (romaan, "Kuldse mülka" järg). J. Themas. Tallinn 1926–1927
  • "Must ingel" (kriminaalromaan). Loeng. 1927
  • Eliazar Maharam. "Hiina novellid ja jutustused" (tõlkinud ja kokku seadnud Aleksander Sipelgas). Tallinn 1927
  • "Kaubamaja Zwiebelson" ("satüür-romaan"). Kirjastus büroo "Alfa" väljaanne nr. 2. Alfa. Tallinn 1927
    • "Kaubamaja Jankel Zwiebelson ja Pojad". Ole. Tallinn 1927

Maurice Moraine

  • "Rohelise suvila saladus" (seiklusromaan). Maa. 1928
  • "Maailma valitseja" (romaan). Ajaleht Uudislehe joonealune, 1928
    • "Maailma valitseja" (romaan). Tallinn 1929

Henry Blan

  • "Punane madu" (luuraja memuaarid). Ole. Tallinn 1926
  • "Maharadsha tütar. Saladusline naine" (romaan). Ole. Tallinn 1927

A. Olšanski

  • А. Ольшанский. "Записки агента Разведупра". Париж 1930. Vene keeles
    • А. Ольшанский. "Записки агента Разведупра". Мишень. 1991[9]
    • А. Ольшанский. "Записки агента Разведупра". Детектив-Пресс. 2010[10]
  • A. Olsjanski. "En sovjetspion i Helsingfors". Söderstöm. Helsingfors 1930. Rootsi keeles
    • "Neuvostovakoilijana Suomessa". Rootsi keelest soome keelde tõlkinud Vappu Roos. WSOY. 1941, 2. trükk 1942

A. Murdlaine

Viited

  1. ↑ Kirikutäht, 20. juuli 1926. Leningradi eesti Jaani kogudus. Rahvusarhiiv, EAA.5357.1.78. Leht 156
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Aleksander Sipelgas. Eesti biograafiline andmebaas ISIK
  3. ↑ Maharadsha tütar : saladusline naine.[alaline kõdulink] ESTER Tallinn
  4. ↑ 4,0 4,1 Keel ja Kirjandus 5/ 2007
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Rein Kruus. "Sipelgas, Aleksander". // Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn 1995. Lk 533–534
  6. ↑ "Писатель Александр Сипельгас, он же разведчик А. Смирнов". Stanford 2004, стр. 123–164
  7. ↑ Kaljo-Olev Veskimägi. "Nõukogude unelaadne elu. Tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed". Tallinn 1996. Lk 128
  8. ↑ Trükitsensuur. Okupatsiooniaegne trükitsensuur Eestis. https://web.archive.org/web/20120129091854/http://www.okupatsioon.ee/et/eesti-1940-1991/16-truekitsensuur
  9. ↑ А. Ольшанский. Записки агента разведупра. 1991. OZON.ru
  10. ↑ А. Ольшанский. Записки агента разведупра. 2010. OZON.ru

Kirjandus

  • P. Mets. "Kirjanik-internatsionalist Aleksander Sipelgas". Vagabund 3/ 1990
  • Rein Kruus. "Aitäh, Sipelgaga saame hakkama". Vagabund 5/ 1990
  • "Aleksander Sipelgas". Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat. 1995. Lk 535–536
  • Rein Kruus. "Sipelgas, Aleksander". // Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn 1995. Lk 533–534
  • "Aleksander Sipelgas". Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat. 2000. Lk 535
  • "Писатель Александр Сипельгас, он же разведчик А. Смирнов: Русско-финско-эстонская загадка". // B. Ravdin, L. Fleishman (eds.). Балтийско-русский сборник. Книга I. Stanford Slavic Studies, vol. 27. Stanford 2004
  • Jüri Hain. "Mida Rein Kruus ei teadnud". Keel ja Kirjandus 5/ 2007. Lk 393–398

Välislingid

Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!