Aleksander Ratas (4. detsember 1897 Peterburi – 4. august 1942 Šarõgino, Sverdlovski oblast) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant, 1937).
Tema vanemad olid pärit Saaremaalt. Aleksander sündis Peterburis, kus tema vanemad sel ajal elasid. Kui ta oli 5-6-aastane, tuli pere Saaremaale tagasi ning Kuressaarde osteti maja. Aleksander õppis Kuressaare Poeglaste Gümnaasiumis, kuni läks 16-aastaselt Venemaale Esimesse maailmasõtta. Võttis Eesti Vabariigi ohvitserina osa Vabadussõjast. [1]
1926. aastal saadeti ta kopsutuberkuloosi tõttu Taagepera sanatooriumi. Seal tutvus ta oma tulevase abikaasaga, kellega abiellus sama aasta sügisel.[1]
1939. aastal asus Ratas perega elama Kivimäele. 1940. aastal vallandati ta sõjaväest ja suunati Narva poeglaste gümnaasiumi sõjalise kasvatuse õpetajaks.
1941. aasta juunis, kui ta oli tulnud koju suvepuhkusele, küüditati tema pere Siberisse ning ta ise saadeti vangilaagrisse Sverdlovski oblastisse, kus 24. juunil järgmisel aastal tehti surmaotsus.[1]
Tunnustus
Viited
Välislingid
