Aleksandar I Karađorđević

See artikkel räägib Jugoslaavia kuningast, samanimelise Serbia vürsti kohta vaata: Aleksandar I (Serbia vürst).

---

Aleksandar I Karađorđević
Sünniaeg	16. detsember 1888 Cetinje (Montenegro vürstiriik)
Surmaaeg	9. oktoober 1934 (45-aastaselt) Marseille (Prantsuse kolmas vabariik)
Autogramm

Aleksandar I Karađorđević (16. detsember 1888 Cetinje – 9. oktoober 1934 Marseille) oli Jugoslaavia kuningas.

Serbia kuninga Petar I teise pojana kuulutati ta 1912 isa regendiks ja Petari surres lõunaslaavlaste riigi (moodustatud 1918) Jugoslaavia kuningaks.

Lahkhelid naabritega ning horvaatide, serblaste ja sloveenide omavaheline rivaalitsemine riigis sundisid Aleksandarit kehtestama isikuvõimu. Hiljem tunnistati selle kuriteo õhutajaks Itaalia valitsus.

Aleksandar I Karađorđević

Regendina paistis Aleksandar silma Balkani sõdades 1912 ja 1913. I maailmasõja ajal oli ta Serbia armee ülemjuhataja. Ta taganes koos sõjaväega keskriikide pealetungi eest, moodustas Korful Serbia eksiilvalitsuse ja külastas lääneliitlaste pealinnu. 1922 abiellus ta Rumeenia kuninga Ferdinandi tütre Mariega.

Aleksandar mõrvati riigivisiidi ajal Prantsusmaale koos Prantsuse välisministri Louis Barthouga. Mõrva korraldas Makedoonia Siserevolutsiooniline Organisatsioon^[küsitav] Itaalia valitsuse õhutusel ja kaasabil. See oli esimene atentaat, mis jäädvustati filmilindile. Mõrvar Velitško Dimitrov-Kerin lintšiti kohapeal.

Aleksandri järel sai troonile poeg Petar II.

Dokumentaalkaadrid Aleksandar I ja Prantsuse välisminister Louis Barthoust enne ja pärast mõrva 1934. aastal

Eelnev: Petar I Karađorđević	Serblaste, horvaatide ja sloveenide kuningas 1921–1929	Järgnev: Petar II Karađorđević
	Jugoslaavia kuningas (uus tiitel) 1929–1934