Air France'i lend 8969 oli Air France'i lend Alžiirist Pariisi, mis kaaperdati 24. detsembril 1994 Alžeeria islamiäärmuslaste poolt.
Alžeerias oli toona käimas kodusõda, mistõttu kõik lennud Alžeeriasse riskisid raketirünnakuid. Seetõttu koosnesid kõikide Air France'i Alžeeria lendude meeskonnad üksnes vabatahtlikest. Air France oli küsinud valitsusametnikelt, kas Alžeeriasse lendude jätkamine on tingimata vajalik, lennu ajaks ei olnud nad vastust saanud. Lennu kapten oli 51-aastane Bernard Delhemme, piloot Jean-Paul Borderie ja insener Alain Bossuat. Lennul kasutati Airbus A300B2-1C lennukit registritähisega F-GBEC, mis tegi esmalennu 28. veebruaril 1980.
Lend pidi 220 reisija ja 12 meeskonnaliikmega õhku tõusma Alžiiri Houari Boumedienne'i lennujaamast kell 11:15, kui lennukisse sisenesid neli relvastatud meest, kes kandid Alžeeria politsei siniseid mundreid riikliku lennufirma Air Algérie logoga. Kaks meest hakkasid kontrollima reisijate passe, kolmas sisenes kokpitti ja neljas pidas valvet. Kui Alžeeria sõjavägi hakkas kahtlustama, kuna lennuk seisis autoriseerimata endiselt lennurajal, saadeti asja uurima eriüksus GIS. Kui kaaperdajad neid märkasid, teatasid nad, et nad pole politseinikud, vaid mudžahiidid eesmärgiga kuulutada Alžeeria islamiriigiks ja nad olid kaaperdanud lennuki, kuna Air France oli Prantsusmaa kui uskmatu välississetungija sümbol. Nad võtsid välja relvad: Kalašnikovi automaadid, Uzi püstolkuulipildujad, püstolid, isevalmistatud käsigranaadid ja kaks kümnepulgast dünamiidi, millest üks paigutati hiljem kokpitti ja teine ühe lennuki keskel oleva istme alla. Kaaperdajad panid selga ka pilootide vormirõivad, et Alžeeria armee snaipreid segadusse ajada. Neile oli vastumeelt ka islami tavade mittejälgimine: nende arvates ei tohtinuks mehed ja naised koos istuda ja nad nõudsid, et naised oma pead kataks.
Alžeeria siseminister Abderrahmane Meziane Chérif tuli lennujaama lennujuhtimistorni läbirääkimisi pidama, kaaperdajad nõudsid kahe Islami Lunastusrinde juhi Abassi Madani ja Ali Belhadji koduaresti alt vabastamist. Prantsusmaal välisminister Alain Juppe korraldas kriisikohtumise, peaminister Edouard Balladur kutsuti jõulupuhkuselt Chamonix's tagasi. Terve pärastlõuna rääkis Balladur telefoniga, proovides aru saada, mis toimub. Kaks tundi pärast kaaperdamist ei nõudnud kaaperdajad enam Madani ja Belhadji vabastamist, vaid käskisid kaptenil lennata Pariisi, et nad saaksid seal pidada pressikonverentsi. Seda polnud aga võimalik teha, kuna trepid olid endiselt lennuki küljes ja stardirada oli sõidukitega blokeeritud. Kaaperdajate nõudel palus kapten stardiraja vabastada, kuid Alžeeria valitsus keeldus allumast kaaperdajate nõudmisele, mispeale kaaperdajad ähvardasid lennuki õhkida. Kaaperdajad olid kindlaks teinud, et üks reisijatest oli Alžeeria politseinik, mispeale nad tapsid ta lennukitrepil. Kui Alžeeria võimud ikka keeldusid allumast, tapeti ka teine reisija – 48-aastane Bui Giang To, kes oli Alžeeria Vietnami saatkonna kommertsatašee.
Prantsusmaa valitsus tahtis tuua Prantsuse väed Alžeeriasse juhtumit lahendama, kuid Alžeeria võimud keeldusid. Peaminister Balladur nõudis Alžeeria võimudel lubada lennukil õhku tõusta, öeldes, et kuna lennuk kuulub Prantsusmaa lennufirmale ja umbes kolmandik reisijatest olid prantslased, oli see Prantsusmaa valitsuse vastutusala. Öösel lubasid Hispaania võimud Prantsusmaa vägedel maanduda Mallorca saarel, mis oli Alžeeriale piisavalt lähedal, ilma et neid oleks saanud süüdistada situatsiooni sekkumises. Kell 8 õhtul tõusis ühest Prantsusmaa sõjaväebaasist õhku A300, sama tüüpi lennuk, pardal GIGNi eriüksuslased. Lennu ajal tutvusid eriüksuslased lennukiga, valmistudes tormijooksuks lennukile. Kui lennuk maandus Palma de Mallorca lennujaamas, andis Alžeeria valitsus teada, et ei luba Prantsusmaa vägesid Alžeeriasse.
25. jaanuari hommikul lendas peaminister Balladur Pariisi. Samal päeval sai Oranis Prantsuse konsul teate Alžeeria salateenistuselt, et terroristid plaanivad Pariisis lennukiga korraldada terrorirünnaku. Mõned reisijad, peamiselt naised väikeste lastega ja tõsiste haigustega reisijad, vabastati. Rohkem kui 170 reisijat jäid endiselt pardale. Kaaperdajad pakkusid, et võivad vabastada kõik pardal olevad alžeerlased, kuid nood keeldusid lennukist lahkumast. Kapten Delhemme meenutas hiljem, et üks reisija keeldus lahkumast ja olevat õelnud, et ta arvas, et kui ta seda teeb, võidakse meeskond tappa. Päeva lõpuks oli vabastatud 63 reisijat.
Alžeeria politseil õnnestus kindlaks teda kaaperdajate juht – 25-aastane Abdul Abdullah Yahia, mispeale toodi lennujuhtimistorni Yahia ema, kes rääkides temaga raadio kaudu palus tal reisijad vabastada, kuid Yahia läks vaid marru ja tulistas lennujuhtimistorni suunas, öeldes emale, et nad "kohtuvad taevas". Pärast seda hakkasid kaaperdajad valima prantslastest reisijaid: lennuki pardal olid kaks Alžiiri Prantsusmaa saatkonna töötajat, sekretär ja kokk. Kokk Yannick Beugnet' kaudu käskisid terroristid lubada lennuki õhku tõusta, ähvardades, et kui lennukil ei lubata õhku tõusta kella 21:30ks, tapetakse üks reisija iga 30 minuti järel, esimesena Beugnet. Alžeerlastest reisijad väitsid, et kaaperdajad vaid blufivad, samas kui prantslastest reisijad nõudsid lennuki õhkutõusmist. Kui 21:30 tähtaeg jõudis kätte, tapeti Beugnet ja ta laip visati lennurajale.
Beugnet' tapmine vihastas põhjalikult välja peaminister Balladuri, kes teatas telefonitsi Alžeeria peaminister Mokdad Sifile, et kui nad ei luba prantsuse vägesid juhtumit lahendama, peetakse Alžeeria valitsust vastutavaks Prantsusmaa kodanike turvalisuse eest lennuki pardal. Natuke enne südaööd helistas Balladur Alžeeria president Liamine Zéroualile, teatades, et Prantsusmaa on valmis lennuki vastu võtma. 39 tundi pärast kaaperdamist lubas Zéroual lennukil õhku tõusta. Kuna aga lennuki väline toiteseade oli kogu kaaperdamise aja käigus olnud, ei jätkunud lennukil kütust, et Pariisi jõuda, mispeale planeeriti tankimispeatus Marseille lennujaamas. Selleks ajaks oli juba Marseillesse jõudnud major Denis Favieri juhitud GIGNi üksus, olles sinna lennanud Mallorcalt. Lennuk maandus Marseilles kell 3.33 hommikul ja suunati terminalist eemale ühte lennujaama eraldatud nurka.
Kaaperdajad nõudsid 27 tonni lennukikütust, kuna Pariisi lendamiseks oli vaja 9 tonni, tähendas see, et nad plaanisid lennukit kasutada kas pommina või lennata mõnda neile sümpaatsele islamimaale. Ka Alžiiris vabastatud reisijad olid öelnud, et lennukisse olid paigaldatud lõhkeaineid, mis tähendas, et plaaniti lennuk panna plahvatama. Seepeale otsustas Prantsusmaa valitsus, et sõltumata lõpptulemusest, ei lasta lennukil Marseillest õhku tõusta. Kell 8 nõudsid kaaperdajad, et lennukil lastaks õhku tõusta kell 9.40. Seepeale saadeti GIGNi eriüksuslased, kes olid maskeeritud lennujaama personaliks, viima lennukisse toitu ja vett, tühjendama lennuki tualette ja lennukit koristama. Nad tegid niimoodi kindlaks, et lennukiuksed ei olnud blokeeritud või püünismiinide all ja paigaldasid pealtkuulamisseadmeid. Favieri grupp küsis kaaperdajatelt, kas nad ei tahaks pidada pressikonverentsi hoopis Marseilles, kuna kõikidel peamistel meediaväljaannetel olid kontorid Marseilles. Kaaperdajad nõustusid, mispeale paluti neil konverentsi jaoks lennuki eesosas ruumi teha. See oli taktika, et kõik reisijad saada lennuki tagaossa, tehes nii GIGNile ruumi, kuna kaaperdajad ei teadnud, et A300 lennukite uksi saab avada ka väljastpoolt. 12 tundi pärast lennuki maandumist Marseilles oli GIGN-il teada, mitu kaaperdajat on lennuki pardal ja nende asukoht. Otsustati oodata päikeseloojanguni, et pimeduse katte all rünnata. Yahia imestas, et press ei olnud endiselt kohale jõudnud ja käskis lennuki liigutada lennujuhtimistorni juurde, olles nii ka lähedal terminalile ja teistele lennukitele, nüüd oleks võimalik plahvatus kaasa toonud palju rohkem surmasid.
GIGN pidi kiiresti reorganiseerima, Favier pani lennujuhtimistorni katusele snaiprid, et neil oleks vaade kokpitti. Ta otsustas saata lennukit vallutama 30 meest kolmes tiimis lennukitreppidega: esimesed kaks pidid mõlemad koosnema 11 mehest ja sisenema lennuki tagumiste uste kaudu, kolmas, kaheksameheline tiim pidi sisenema parempoolse esiukse kaudu, et kokpit koos Yahiaga isoleerida. Kella 17ks aga ei olnud lennukile kütust toimetatud ja Yahia tuli tagasi kabiini, plaanides valida neljandat ohvrit. Ta valis välja meeskonna noorima liikme, kes oli öelnud, et ta on ateist. Selle asemel avasid kaaperdajad lennukiuksed ja tulistasid lennuki ümber. Kuna kaaperdajad teadsid, et läbirääkijad asusid lennujuhtimistornis, asusid nad selle suunas tulistama. Balladur oli lubanud Favieril teha mida iganes ta pidas vajalikuks, seepeale, kui kaaperdajad tulistasid lennujuhtimistorni, andis Favier rünnakukäsu ja tiimid asusid treppidega lennuki suunas teele. Kui kaaperdajad nägid treppe lennuki suunas liikumas, said nad aru, et nüüd tuleb rünnak. Lennukiuste juurde jõudes selgus aga, et trepid olid seatud liiga kõrgeks: GIGN oli treeninud tühja lennuki peal, mille vedrustus ei olnud nii kokku surutud, mistõttu oli kõrgusega tehtud valearvestus, mis parandati kohe, avati lennukiuksed ja algas tulevahetus, mille käigus üks kaaperdaja hukkus kohe. Seepeale sisenesid ka teised kaks rühma tagauste kaudu. GIGN käskis reisijatel heita maha, katta pea kätega ja mitte liigutada, pidades tulevahetust ja evakueerides reisijaid tagauste kaudu. Mõne aja pärast oli enamus reisijatest evakueeritud ja kolm kaaperdajat olid hukkunud. Kokpitis olid järel vaid kapten, insener ja viimane kaaperdaja. Kuigi viimane kaaperdaja oleks võinud tappa kapteni ja inseneri, ei teinud ta siiski seda. 20 minutit peale tulevahetust said ka tal kuulid otsa ja ta hukkus tulevahetuses. GIGN polnud aga kindel, kes olid kaaperdajad ja palju neid veel olid elus, mistõttu kõiki meessoost reisijaid peeti potentsiaalseteks kaaperdajateks. Insener Bossuat teatas raadio kaudu lennujuhtimistorni, et kõik kaaperdajad olid tapetud, mispeale sai GIGN sisse tulla viimast puhastust tegema. Kui aga GIGN sisenes lennukisse, käskisid nad tal käed pea peale panna. Kui meeskond nägi Bossuati käeraudades, palusid nad GIGNil ta vabastada, kuna ta oli lennu insener. Kell 17:35 teatas Favier lennujuhtimistorni, et intsident on lõppenud. Intsident oli kokku kestnud 54 tundi. 20-minutise tulevahetuse käigus hukkusid kõik neli kaaperdajat, 13 reisijat, 3 meeskonnaliiget ja 9 GIGNi ründajat said vigastada. Favier kuulutas operatsiooni õnnestunuks, kuna ükski GIGNi ründaja ei hukkunud. Peaminister Edouard Balladur märkis, et intsident lahendati ootuspäraselt hästi.
Kaaperdamise tõttu tekkinud kahjustuste tõttu kanti lennuk maha. Pärast intsidenti tappis relvastatud islamirühmitus GIA, kes võttis vastutuse rünnaku eest kättemaksuks Tizi-Ouzous neli roomakatoliku preestrit: kolm prantslast ja üks belglane. Lennuki meeskonnale ja GIGNi ründajate anti kõrged riiklikud autasud, kapten Delhemme jätkas lendamist ja töötas Air France'is veel 9 aastat enne pensionile minekut. Hiljem teatas üks endine terrorirühmituse liige, et lennuk plaaniti Pariisis Eiffeli torni kohal õhkida.
