Agrolinnake (valgevene keeles аграгарадок, vene keeles агрогородок) on Valgevene asulatüüp, kus on välja arendatud sotsiaalne ja tööstuslik infrastruktuur, tagamaks sealse elanikkonna ja ümbritsevate alade elustandardit. Taoline asulatüüp loodi riigis aastal 1998 vastu võetud seadusega, kus oli ka kirjas, et kui külanõukogus on üks agrolinnake, siis peab see olema külanõukogu halduskeskuseks.[1] Agrolinnakese hoonetes peab olema veevärk ja tsentraliseeritud gaasivarustus, selle tänavad peavad olema kattega teed ja asulal peab olema ühendus nii oblasti- kui ka rajoonikeskustega, samuti peavad seal olema ruumid kultuuriürituste läbiviimiseks.[2] Nimetuse võttis kasutusele Alaksandr Łukašenka.[3] Hiljem on nõuetele lisandunud veel kooli olemasolu, telefoni- ja mobiiltelefoniühenduse olemasolu, postkontori, tuletõrjebrigaadi ja ambulantsi olemasolu ja paljud teised nõuded.
Esimeseks agrolinnakeseks sai aastal 2005 Čerykaŭ rajoonis Jaziory. Aastaks 2011 oli loodud agrolinnakeste arv juba 1481.
Agrolinnakeste rajamine on toonud kaasa massilise uute majade ehitamise. Ehitustööde käigus on aga juhtunud, et kannatanud on loodusmälestised [4] või ajaloolis-kultuurilise väärtusega ümbruskond (Halšany),[5], ka on juhtunud, et nende ehitamise käigus on lammutatud väärtuslikke ajaloolisi hooneid (Prazaroki)[6] või suletud muuseume.[7] Samuti on agrolinnakestes üldiselt madalad palgad.[8]
.jpg)
