Adrianoopoli leping (1829)

See artikkel räägib 1829. aasta lepingust. Teiste lepingute kohta vaata artiklit Adrianoopoli leping.

---

Adrianoopoli leping
Üheksanda Vene-Türgi sõja võidu tähistamiseks ehitatud Moskva triumfikaar Peterburis Venemaal
Tüüp	Rahuleping
Allkirjastatud	14. september 1829
Koht	Adrianoopol, Osmanite Riik (praegune Erdine, Türgi)
Alla kirjutanud	Aleksei Fjodorovitš Orlov Abdülkadir Bei
Osapooled	Venemaa Osmanite Riik

Adrianoopoli leping (ehk Edirne leping) oli rahuleping Venemaa ja Osmanite Riigi vahel, sellega lõppes üheksas Vene-Türgi sõda (1828–1829). Lepe oli venelastele kasulik, kuna nad said ligipääsu Doonau suudmele ja alasid Mustal merel. Lisaks avati Dardanellid kõikidele kaubalaevadele, anti autonoomia Serbiale ja lubati autonoomiat Kreekale. Osmanid kohustusid maksma suurt hüvitist, lepingu järgi võis Venemaa seniks okupeerida Moldaavia ja Valahhia (hiljem neid tingimusi leevendati). Lepingu allkirjastasid 14. septembril 1829 Adrianoopolis Osmanite Riigis (praegune Edirne Türgis) krahv Aleksei Fjodorovitš Orlov ja Abdülkadir Bey.^[1]

Vaata ka

• Londoni leping (1827)

Viited

1. John Emerich Edward Dalberg Acton (1907). The Cambridge Modern History. Macmillan & Co. Lk 202.

Kirjandus

• Anderson, M.S. The Eastern Question, 1774–1923: A Study in International Relations (1966) online
• Ciachir, Nicolae. "The Adrianople Treaty (1829) and Its European Implications." in European Politics 1815–1848 (Routledge, 2017) pp. 95–113.
• Kerner, Robert J. "IV. Russia's New Policy in the near East after the Peace of Adrianople; Including the Text of the Protocol of 16 September 1829." Cambridge Historical Journal 5.3 (1937): 280–290.
• Šedivý, Miroslav. "From Adrianople to Münchengrätz: Metternich, Russia, and the Eastern Question 1829—33." International History Review 33.2 (2011): 205–233.