Ado Köstner

Ado Köstner (13. juuni 1934 Tallinn – 13. oktoober 1993 Tallinn) oli eesti biokeemik ja õppejõud.

Haridus

Ado Köstner õppis aastatel 1941–1948 Tallinna 27. Mittetäielikus Keskkoolis, lõpetas aastal 1952 hõbemedaliga Nõmme Gümnaasiumi ja aastal 1957 Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna keemiaosakonna orgaanilise keemia erialal cum laude.

Tehnikakandidaat 1963 (TPI); dotsent 1967; tehnikadoktor 1980 (Moskva Toiduainetetööstuse Tehnoloogia Instituut); professor 1982.

Töökäik

Ado Köstner töötas aastal 1951 Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeeriumi Teadusliku Uurimise kesklaboratooriumis laborandina; samas töötas ta ka ülikooli õppevaheaegadel. Aastatel 1957–1968 töötas ta Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu Ehitusmaterjalide Tööstuse Valitsuse Katsetehases vaneminsenerina.

Töötas Tallinna Polütehnilises Instituudis / Tallinna Tehnikaülikoolis 1958–1993: aastatel 1958–1968 töötas ta orgaanilise keemia kateedris assistendi ja vanemõpetajana. Aastatel 1968–1982 töötas ta orgaanilise keemia kateedris dotsendina (olles aastatel 1971–1972 vanemteaduriks). Aastatel 1973–1983 oli ta TPI toiduainete tehnoloogia kateedri juhataja, 1982–1992 biokeemia professor; 1983–1992 orgaanilise ja biokeemia kateedri juhataja ja professor (1990–1991 biotehnoloogia laboratooriumi peateadur). Aastatel 1992–1993 oli ta keemiainstituudi biotehnoloogia erakorraline professor.

Teadustöö

Põlevkivifenoolide koostis ja biotehnoloogia, ta oli inseneriensümoloogia uurimissuuna rajajaid; ta osales immobiliseeritud penitsilliini amidaasi kasutamisele baseeruva beetalaktaamsete antibiootikumide tootmise teaduslike aluste ja tehnoloogia loomisel. Ta oli tuntud rakendusensümoloogia uurimistöödega väljaspool Eestit; tal olid teadussuhted kolleegidega Venemaal, Lätis, Leedus, Soomes, Suurbritannias ja mujal. Avaldas üle 170 publikatsiooni, tal oli 42 autoritunnistust. Tema juhendamisel kaitsti 1 doktoriväitekiri ja 17 kandidaadiväitekirja.

Teaduskorralduslik tegevus

TPI inseneriensümoloogia uurimisgrupi (hiljem biotehnolooga laboratoorium) rajaja ja teaduslik juhendaja 1971–1990; korraldas 1974. aastal Tallinnas esimese inseneriensümoloogia sümpoosioni; osales biokeemikute maailmakongressidel; kuulus rahvusvaheliste konverentside korralduskomiteedesse; NSV Liidu TA Kunstliku Toidu ja Biotehnoloogia Teadusliku nõukogu, NSV Liidu Riikliku Teaduse ja Tehnika Komitee Peenkeemia nõukogu ja ajakirjade Analytical Letters ning Прикбиохимия и микробиология toimetuskolleegiumi liige; Eesti Biokeemia Seltsi Tallinna osakonna esimees. Tallinna Teadlaste Maja esimees, nõukogu ja diskussioonikomisjoni liige.

Ado Köstner suri 13. oktoobril 1993 Tallinnas ja on maetud Metsakalmistule^[1].

Tunnustus

• 1977 Nõukogude Eesti preemia (kollektiivi juht)
• 1978 Eesti NSV teeneline leiutaja
• 1984 NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituse kuld- ja pronksmedal
• 1987 Paul Kogermani nimeline mälestusmedal

Isiklikku

Tema onu oli majandusteadlane, poliitik ja diplomaat Nikolai Köstner.

Viited

1. http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=Ado&filter_maetud_perenimi=K%C3%B6stner&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu=^{[alaline kõdulink]}

Kirjandus

• Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. TTÜ kirjastus. Tallinn 2008.
• EE 2000, 14.
• ETBL 2005, 2.
• EMajBL 2003.
• Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tln, 1986, lk 277–278, 462–464.
• Tallinna Tehnikaülikooli professorid. Tln, 1993, lk 26.
• Vilu. R. Professor Ado Köstner – vedruga visionäär // Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat 2004, lk 297–299.
• Ling–Kreen, M. Ado Köstner – õpetaja ja kolleeg // Toit ja toitumine, 14. 2006, lk 46–49.