Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab veeauru tihedust. Seda mõõdetakse tavaliselt grammides kuupmeetri kohta (gaasides).[viide?]
Absoluutne niiskus on ühes kuupmeetris leiduva vee(auru) mass grammides (g/m³). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub temperatuurist: mida külmem on veeaur, seda vähem mahub seda kuupmeetrisse.
Kirjanduses nimetatakse absoluutset niiskust sageli absoluutseks õhuniiskuseks, kuid tuleb rõhutada, et õhk pole viimase definitsioonis oluline – absoluutsest õhuniiskusest saab rääkida ka juhul, kui keskkonnas teised gaasid puuduvad.
Õhuniiskuse arvutamine
Absoluutne niiskus on defineeritud valemiga:
kus
- absoluutne õhuniiskus,
- on veeauru mass,
- on ruumala.
Meteoroloogias arvutatakse absoluutne niiskus veeauru rõhu ja temperatuuri kaudu alljärgneva valemi järgi:
kus
- a – absoluutne õhuniiskus (g/m³),
- e – aururõhk millibaarides,
- t – õhutemperatuur Celsiuse kraadides,
- T – absoluutne õhutemperatuur,
- on gaaside ruumpaisumise koefitsient.[1]
Kui veeauru rõhk on mõõdetud millimeeter elavhõbedasammast (mmHg), arvutatakse absoluutne õhuniiskus valemi järgi
[1]
Tabel "Antud temperatuuril maksimaalne võimalik absoluutne õhuniiskus"[2]
Temperatuur (°C) |
Maksimaalne võimalik absoluutne õhuniiskus (g/m³)
|
−25 |
0,6
|
−20 |
0,9
|
−15 |
1,6
|
−10 |
2,3
|
−5 |
3,4
|
0 |
4,8
|
+5 |
6,8
|
+10 |
9,4
|
+15 |
12,8
|
+20 |
17,3
|
+25 |
23,0
|
+30 |
30,4
|
+35 |
39,6
|
+40 |
51,1
|
+45 |
65,4
|
+50 |
83,0
|
Vaata ka
Viited
Välislingid