AMD RX Vega seeria on AMD graafikaadapterite põlvkond, mis kasutab HBM2-mälu (High Bandwidth Memory) ning baseerub GCN (Graphics Core Next) 5. generatsiooni arhitektuuril.
AMD Vega graafikakaardid rajanevad põhimõttel, et kaardid oleksid suurema võimsus efektiivsusega, suudaksid töödelda suuri andmemahte, samas säilitades paindlikkuse kaardiga töötamisel.[1] AMD Vegas on kasutusel 14 nm FinFET-tehnoloogia ning see on eelmise generatsiooni AMD Polarise kaartide järglane. Vega generatsioonile järgnevad Navi generatsiooni kaardid.[3] AMD Vega sai nime Lüüra tähtkujus oleva tähe järgi.[4]
Arhitektuur
AMD Vega arhitektuur kasutab teise generatsiooni HBM2-mälu (HBM – High Bandwitdth Memory), mille eesmärk on suurendada andmevahetusmahte, kuid samas vähendada mälu füüsilise ruumi hulka, integreerides mälu graafikaprotsessorile. Tänu HBM2-mälule on kahekordistatud mälu ribalaiust võrreldes esimese generatsiooni HBM-iga. High Bandwidth Memory 2 on 3,5 korda suurema ribalaiusega vati kohta kui GDDR5-mälu puhul.[1]
Peale mälu on veel uuendatud varjutajat (ingl shader) selleks, et oleks võimalik kasutada optimeeritud geomeetria töötlemist ning anda võimalus paremaks konveieri (pipeline) programmeerimiseks.[1]
AMD Vega üks suur muudatus on varasemate kaartide suhtes GCN 5. generatsiooni kasutamine (Next Generation Compute Unit). Antud muudatus võimaldab teha rohkem arvutusi tsükli kohta ning annab võimaluse suuremaks aadressi mahuks.[1]
Vega graafikaprotsessorisse on mahutatud 12,5 miljardit transistori. Tänu FinFET-tehnoloogiale on saavutatud suuremad sagedused võrreldes eelmise generatsiooni arhitektuuriga.[1] Lisaks on kasutusele võetud ja uuendatud terve hulk detaile võrreldes eelmise generatsiooni kaartidega.
Muudatused võrreldes Polarise generatsiooniga
4 MB L2-vahemälu (2 korda rohkem võrreldes eelmise generatsiooniga)[1]
AMD Vega arhitektuuri kohta avaldati esimesed detailid 2016. aastal, kuid ametlik esitlus toimus 2017. aasta jaanuaris Consumer Electronics Show'l. Sama aasta 14. augustil lasti välja Vega 64 kaardid ning veidi hiljem 28. augustil ka Vega 56 kaardid.
Tooted
AMD lasi Vega seeria graafikakaartide hulgas välja kolm lauaarvutitele mõeldud graafikakaarti, mis on suunatud eri vajadustega kasutajatele. Esimene ja kõige väiksema võimekusega AMD Vega 56 on suunatud konkureerima Nvidia GTX 1070 graafikakaartidega, kuna tal on madalamad sagedused ja arvutusüksuste hulk väiksem võrreldes Vega võimsamate kaartidega.
Sellest võimsam Vega 64 on tehtud nõudlikuma kasutaja jaoks. Sagedused on suuremad ning suurendatud on arvutusüksuste hulka, selle eesmärk oli pakkuda konkurentsi eeskätt Nvidia GTX 1080-le. Kolmas kaart Vega seerias on suunatud eelkõige entusiastidele, kuna see on veidi suuremate sagedustega kui tavaline Vega 64, kuid õhkjahutuse asemel on kasutatud vedelikjahutust. Kõik Vega kaardid kasutavad 8 GB High Bandwidth Memory 2.
Kuigi AMD Vega graafikakaartide puhul oodati, et ka AMD pool pakuks konkurentsi Nvidia kõrgema otsa kaartidele, siis Vega võimekuse ja hinna tõttu ei olnud peale väljalaskmist need kuigi populaarsed. Nvidia poolel olid sama võimekusega kaardid juba aasta varem välja lastud. Seetõttu pidid paljud inimesed pettuma Vega kaartides, sest nende võimekus polnud piisav nende hinna juures, et tekitada suurt huvi Vega kaartide vastu.
2017. aasta teisel poolel hakkasid graafikakaartide hinnad krüptorahade kaevandamisest tingitud enneolematu populaarsuse tõttu kiiresti tõusma. Samuti ei jäänud ka Vega kaardid puutumata, kuna Vega kaartidel oli suurepärane kaevandamisvõimekus. AMD lasi selle vastu võitlemiseks välja eraldi paketid, milles müüdi graafikakaarte koos muude arvuti ehitamiseks tarvilike komponentidega selleks, et kaevurid ei ostaks kõiki kaarte ära, ning oleksid sunnitud ostma graafikakaarte ebavajalike asjadega, mida pole kaevandamiseks vaja. Hoolimata AMD üritusest seda takistada ei kandnud see vilja. Seetõttu jäid Vega graafikakaardid suuresti haruldaseks nende kõrge hinna ja raske kättesaadavuse tõttu. Samuti mängis graafikakaartide kõrgete hindade puhul suurt rolli mälude kõrged hinnad, mis olid eriti suured High Bandwidth Memory puhul.
