5. Üksik Jalaväepataljon (algselt 5. Jalaväepolk) oli Eesti Rahvaväe, Kaitseväe ja sõjaväe väeosa Rakveres.
Jalaväepolgu, hilisema üksiku pataljoni asutamise päevaks loeti 21. november 1918 – päev, mil Eesti Ajutine Valitsus võttis vastu otsuse Eesti rahvaväe 1. Diviisi ja selle koosseisu kuuluvate väeosade, sh 5. Jalaväepolgu moodustamiseks.
Väeosa nimetati 5. Üksikuks Jalaväepataljoniks alates 1. oktoobrist 1928.
Juhtkond ja koosseis
- 21. november 1918 – 20. veebruar 1919, kindralstaabi kapten Nikolai Reek, 5. Jalaväepolgu ülem
- 10. märts – 27. juuni 1919, polkovnik Siegfried Pinding, 5. Jalaväepolgu ülem
- 1. juuli 1919 – 1920, alamkapten Johan Schmidt, 5. Jalaväepolgu ülem
- märts 1924 – aprill 1924, Oskar Johann Percy Schmidt[1], 5. Jalaväerügemendi ülem,
- – 1934, kolonel Heinrich-Michael Paavijan (Paavijaan, aastast 1938 Hendrik Pallandi), 5. Üksiku jalaväepataljoni ülem
- 1934 – 1935, kapten Viktor Koern, 5. Üksiku jalaväepataljoni ülem
5. Jalaväepolk Vabadussõjas
5. Jalaväepolk formeeriti Eesti Vabadussõja alguses Rakveres, alampolkovnik Nikolai Reegi poolt ning väeosa osales taganemislahingutes 1918. aasta lõpus ning 1919. aasta jaanuaris alanud pealetungilahingutes Viru rindel.
1920–1940
Pärast Vabadussõja lõppu dislotseerusid 5. jalaväepolgu üksused Rakveres. Vanemate aastakäikude sõjaväelased vabastati sõjaväeteenistusest ning polgust kujunes aprillis 1920 pataljonisuurune väeosa, kuhu kuulusid 3 laskurroodu ja 8. raskekuulipilduja rood, õppekomando, jalamaakuulajatekomando, ratsamaakuulajatekomando, sidekomando, sapöörikomando ja komandandikomando. Pärast Vabadussõja lõppu paiknes polk algul Rakvere linna majades Tallinna tn 3 ja 3-a ning endistes Rakvere mõisahoonetes.
1. jaanuaril 1921. aastal ühendati 5. jalaväepolguga Sakala Partisanide Pataljon. 12. juulil 1921 pidid kõik väeosad asuma oma formeerimise paikadesse, selle tulemusena lahkus Sakala Partisanide Pataljon Viljandisse ja ülejäänud osa 5. jalaväepolgust suundus Rakverre. 1922. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega (roodud – kompaniideks ja polgud rügementideks ning muudeti ka sõjaväe auastmete tabel.
1927. aastal ehitati rügemendile kasarm (praegu Nortsu tee 3).[3][4][5] 5. jalaväepataljoni kasarm planeeriti osana suuremast Rakvere sõjaväelinnakust, kuhu kuulusid spordiväljakud, köögiviljaaiad, laod, lasketiir ning muid abihooneid. Rakvere sõjaväelinnaku koosseisu kuulusid lisaks 5. jalaväepataljonile 1. diviisi 2. suurtükiväegrupp ja lennuväe eskadrill nr 1 koos lennukiangaaride ja komandopunktidega. Rakvere linna territooriumil jätkus ka üksikute hoonete kasutamine (ohvitseride kasiino, 2. suurtükiväegrupi staap kuni 1930. aastani) jätkus peale sõjaväelinnaku valmimist. 1920.-1940. aastatel asus Rakvere linnas, endises Rakvere Õpetajate Seminari hoones 1. diviisi staap.
Pikemalt artiklis Üksikud jalaväepataljonid
5. Üksik Jalaväepataljon
Seoses üldise sõjaväe reorganiseerimisega 1928. aastal kujundati rügement ümber 5. Üksikuks Jalaväepataljoniks.
Vaata ka
Viited
