| 2024. aasta Boliivia riigipöördekatse |
|---|
![]() Murillo plats riigipöördekatse ajal |
| Toimumisaeg |
26. juuni 2024 |
|---|
| Toimumiskoht |
Boliivia |
|---|
| Osalised |
|---|
|
|
| Väejuhid või liidrid |
|---|
|
|
2024. aasta Boliivia riigipöördekatse oli läbikukkunud riigipöördekatse, mis pandi toime Boliivias La Pazi linnas 26. juunil. Saabusid teated, et sõjaväeüksused olid üle võtnud üle Quemado presidendipalee, kuid Luis Arce seal ei viibinud.[1] Riigipöördekatse algas päev pärast Boliivia armee kindrali Juan José Zúñiga ametist eemaldamist. Ekspresident Evo Morales on teda süüdistanud riigipöördekatse taga olemises.[2]
Sündmused
Kindral Zúñiga sõnul saabusid "relvajõudude kolm ülemat siia, et väljendada oma rahulolematust. Saab olema uus valitsus, kindlasti asjad muutuvad, kuid meie riik ei jõua enam sellist olukorda kannatada". Murillo platsi ründamise eel nõudis Zúñiga ka seda, et valitsus "lõpetaks meie riigi hävitamise ja vaesustamise, lõpetaks meie armee alandamise".[3]
Erakonna Liikumine Sotsialismini (MAS) president Luis Arce mõistis hukka sõjaväeliste rühmituste soovimatu kohaloleku Murillo platsil, kus asub presidendipalee Palacio Quemado[4][5]
„Mõistame hukka teatud Boliivia sõjaväe üksuste tavapäratud liikumised. Demokraatiat tuleb austada.“
Endine president Evo Morales märkis ühismeedias: "Sündimas on riigipööre."[1] Ta kutsus Boliivia elanikke üles ka "rahvuslikule mobilisatsioonile demokraatia kaitseks".[6]
Murillo platsi hõivamise järel sõideti tankiga maha üks presidendipalee uks[6] ja sõjaväelased vallutasid palee.[7]
Valitsusminister Eduardo Del Castillo lähenes ühele soomukile, et nõuda seal asuvatelt sõjaväelastelt ja kolonelilt selgitust nende seal viibimise kohta.[8]
Riigipöördekatse kukkus läbi, kui Zúñiga asendati José Wilson Sánchezega ja Zúñiga all olevad väed eemaldusid Murillo platsilt.[9]
Viited
