2010. aasta Kõrgõzstani revolutsioon

Kõrgõzstani 2010. aasta ülestõus, mäss, revolutsioon või riigipööre oli sündmusteahel, mis kukutas president Kurmanbek Bakijevi ja tõi võimule ajutise valitsuse Roza Otunbajevaga eesotsas.

Rahutused algasid 6. aprillil Talasis ja levisid järgmisel päeval teistesse Kõrgõzstani põhjaosa linnadesse. Rahutustes hukkus vähemalt 85 inimest, täiendavaid ohvreid tõid kaasa järgnenud korratused.

Rahutuste põhjused

Võimuvahetuse järel kokku tulnud "sõltumatu ühiskondlik komisjon" 6. kuni 8. aprilli sündmuste uurimiseks, leidis, et rahutused põhjustas Bakijevi korruptsioonis, onupojapoliitikas ja riigi vara kõrvaletoimetamises süüdistatud valitsuse "laostav poliitika", sotsiaalse kindlustunde vähenemine, laiade ühiskonnakihtide vaesumine (ostujõu vähenemine ja kiire inflatsioon), opositsiooni ja ajakirjanike laiaulatuslik tagakiusamine, poliitiliste mõrvade seeria ning sõltumatute trükiväljaannete, raadio- ja telekanalite sulgemine.

Rahutuste vahetuks käivitajaks on peetud hinnatõusu. Elektri- ja küttehinnad olid kahekordistunud, tõusnud olid näiteks mobiilteenuste hinnad.^[1]

Talasi sündmused

6. aprilli hommikul vahistati Talasis partei Ata-Meken aseesimees Bolotbek Šernijazov. Lõunaks kogunes sadu vahistatu poolehoidjaid miilitsajaoskonna juurde ja Šernijazov vabastati. Meeleavaldajad liikusid oblastivalitsuse hoone juurde ja võtsid pantvangi oblastijuhi. Hangiti kive ja bensiini, valmistati ette pudeleid süüteseguga.

Õhtul saabusid Biškekist lennukid ja helikopterid 200 korrakaitsejõudude teenistujaga, kes pidid asepeaminister Akõlbek Džaparovi juhtimisel läbi viima erioperatsiooni oblastijuhi vabastamiseks. Meeleavaldajate vastu kasutati pisargaasi, kummikuule ja valgusmüra granaate(?). Oblastijuht vabastati ja Bolotbek Šernijazov võeti jõudu kasutades uuesti vahi alla.

Rahvahulk piiras sisse grupi miilitsatöötajaid, asus neid peksma ja süütas oblastivalitsuse hoone, kuhu umbes 150 miilitsat varjunud olid. Miilitsail lõppes erivarustus, täiendusi toonud sõiduki hõivasid mässajad ja kasutasid valdusse võetud vahendeid miilitsa vastu.

Ööl vastu 7. aprilli vahistati Biškekis ja Ošis mitu opositsioonijuhti, sealhulgas Ömürbek Tekebajev, Almazbek Atambajev ja Temir Sarijev.

Tuhanded inimesed kogunesid piirama presidendi- ja valitsushoonet Biškekis. Julgeolekujõud kasutasid rahva laialiajamiseks tulirelvi. Bakijev lahkus pealinnast Džalal-Abadi. Roza Otunbajeva, Tekebajev, Atambajev ja teised tuntud opositsionäärid kuulutasid endid ajutiseks valitsuseks. Bakijev varjas end kuni 15. aprillini ja lahkus seejärel Valgevenesse.

Viited

1. http://www.k-ic.org/images/stories/kic_report_english_final.pdf^{[alaline kõdulink]}