Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss on Eesti Teadusagentuuri ja Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatav konkurss, mille eesmärk on väärtustada üliõpilaste teadustegevust ja premeerida väljapaistvamaid teadustöid.[1]
Esimene konkurss toimus 2002.[2]
2019. aasta preemiafond oli 77 277,79 eurot.[3] 2018. aasta preemiafond oli ligi 71 000 eurot.[1]
Peapreemia laureaadid
2008. aastast antakse eraldi välja peapreemiaid, mille suurus oli kuni 2010. aastani 55 000 krooni (3515 €) ning alates 2011. aastast 3600 eurot.[2]
2008
2008. aastal pälvisid peapreemiad:[4]
- Marten Seppel (Tartu Ülikool), "Näljaabi Liivi- ja Eestimaal 17. sajandist 19. sajandi alguseni";
- Triin Vahisalu (Tartu Ülikool), "SLAC1 on vajalik taime sulgrakkude aeglast tüüpi aniooni kanalite töös õhulõhede signalisatsioonis".
2009
2009. aastal pälvisid peapreemiad:[5]
- Pille Hallast (Tartu Ülikool), "Inimese ja šimpansi luteiniseeriva hormooni/koorion gonadotropiini beeta-subühiku (LHB/CGB) geeniklaster: liigisisene varieeruvus ning noorte duplitseeritud geenide lahknemine sõsarliikides";
- Daniele Monticelli (Tartu Ülikool), "Terviklikkus ja selle jäägid: totaliseerimise ja detotaliseerimise teoreetilised protseduurid semiootikas, filosoofias ja poliitikas".
2010
2010. aastal pälvisid peapreemiad:[6]
2011
2011. aastal pälvisid peapreemiad:[7]
- Tiina-Mall Kreem (Eesti Kunstiakadeemia), "Viisipäraselt ehitatud. Luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal (1855–1881)";
- Leopold Parts (Cambridge'i Ülikool), "Raku omaduste geneetiline kaardistamine".
2012
2012. aastal pälvisid peapreemiad:[8]
- Tuul Sepp (Tartu Ülikool), "Rohevintide hematoloogilised tervisenäitajad: individuaalse varieeruvuse põhjused ja vastused immuunsüsteemi manipuleerimisele";
- Maarja Vaino (Tallinna Ülikool), "Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare loomingus".
2013
2013. aastal pälvisid peapreemiad:[9]
2014
2014. aastal pälvisid peapreemiad:[10]
- Berit Aaviksoo (Tartu Ülikool), "Riigi otsustusruumi ahenemine: kodakondsus nüüdisaegses Euroopas";
- Kaspar Valgepea (Tallinna Tehnikaülikool), "Absoluutselt kvantitatiivsetel oomika-meetoditel põhinev kasvuerikiirusest sõltuva Escherichia coli metabolismi kirjeldamine".
2015
2015. aastal pälvisid peapreemiad:[11]
2016
2016. aastal pälvisid peapreemiad:[12]
- Aleksei Tretjakov (Tallinna Tehnikaülikool), "Sünteetilised retseptorid molekulaarselt jäljendatud polümeeridest biomakromolekulide märgisevabaks määramiseks";
- Mari Tõrv (Tartu Ülikool, Kieli Ülikool), "Praktikate püsivus. Multidistsiplinaarne uurimus küttide ja korilaste matustest Eestis, ajavahemikul 6500–2600 eKr".
2017
2017. aastal pälvisid peapreemiad:[13]
- Kirsti Jõesalu (Tartu Ülikool), "Mäletamise dünaamika ja pinged nõukogudejärgses mälukultuuris: hilise nõukogude aja tähenduse loomine Eestis";
- Indrek Kalvet (RWTH Aacheni Ülikool), "Arvutuslike ja eksperimentaalsete meetodite kombineerimine siirdemetallkatalüüsi uurimisel".
2018
2018. aastal pälvisid peapreemiad:[14]
- Karin Hanga (Tallinna Ülikool), doktoritöö "Puuetega inimeste sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse eelhindamise ja rehabilitatsiooniteenuste sisu kujundamine Eestis";
- Katre Juganson (Tallinna Tehnikaülikool), doktoritöö "Tööstuslike nanomaterjalide keskkonnatoksilisuse hindamine: nanoosakeste mõju algloomale Tetrahymena thermophila".
2019
2019. aastal pälvisid peapreemiad:[15]
- Rebekka Lotman (Tartu Ülikool), doktoritöö "Eesti sonett";
- Marek Mooste (Tartu Ülikool), doktoritöö "Arüülkilede ja nanokomposiitmaterjalidega modifitseeritud süsinik- ja metallelektroodide pinna ja elektrokeemiliste omaduste karakteriseerimine".
2020
2020. aastal pälvisid peapreemiad:[16]
- Peep Pihelo (Tallinna Tehnikaülikool), "Puitkarkass-lisasoojustuselementide niiskustehniline toimivus suurpaneelelamute tervikrenoveerimisel";
- Tarvo Vaarmets (Tallinna Tehnikaülikool), "Investori otsused ja teekond aktsiaturuni".
2021
- Sander Ratso (Tartu Ülikool) "Hapniku elektrokatalüütiline redutseerumine mitteväärismetallkatalüsaatoritel"
- Juhan Saharov (Tartu Ülikool) "Majandusiseseisvusest poliitilise suveräänsuseni: leiutades „isemajandamist“ Eesti NSV-s".
2022
- Markus Valge (Tartu Ülikool) "Elukäikude evolutsiooni teooria ennustuste kontrollimine antropomeetriliste andmete alusel"
- Rasmus Pind (Tartu Ülikool) "Sisemise treeningkoormuse kategoriseerimine ja praktiline rakendamine treeningul"
Viited
Välislingid
