Mõistet on varem kasutatud ka Eesti kohta käivas saksakeelses (nt Wilhelm Neumanni teoses "Grundriss..."[2]) ja Eesti kunstiajalookirjanduses [3][4][5] ning populariseerivates käsitlustes[6]. Sõna "üleminekustiil" esineb üksikjuhtudel veel ka mõningates 21. sajandil välja antud kunstiajalooraamatutes [7], ent mitte enam piiritletud stiilinimetusena, vaid uuemal ajal on sõnale "üleminek" antud pigem üldmõisteline ajale viitav tähendus (nt "romaanikalt gootikale ülemineku periood" vm).
Tänapäeva kunstiteaduses peetakse nimetust pigem problemaatiliseks ning tehakse katseid selle hõlmatava sisu uuesti defineerimiseks[1].
