Üldnimi ehk apellatiiv on nimisõna, mis tähistab mingite esemete, nähtuste vm liiki ja ühtlasi selle liigi mis tahes liiget[1].
Üldnime vastand on pärisnimi ehk prooprium.
Üldnime ja pärisnime võrdlus
Pärisnimede all peetakse üksikute nähtuste ja objektide nimesid. Üldnimed aga tähistavad teatud kindlaid hulki.
Pärisnime peamiseks ülesandeks on identifitseerida ja individualiseerida. Üldnimed aga on seotud predikatsiooniga, omadustega ja teataval määral kirjelduslik[viide?].
Pärisnimi võib tähistada mis tahes nähtust või objekti, sõltumata sealjuures viimase omadustest elik tema tähendus sõltub kontekstist, milles ta ilmneb[viide?]. Üldnimi tähistab talle omistatud tähenduses mingit kindlat objektide või nähuste hulka, ega saa tähistada midagi sellest erinevat, ilma et talle omistatud algne tähendus ei muutuks[viide?].
Pärisnimi ja üldnimi on oma olemuselt mõlemad konventsionaalsed, kuid nende konventsionaalsus on erinev[viide?].
Vaata ka
Viited
- ↑ EE 1. köide, 1985. Lk 261
