Loodusõpperadadel ei keskenduta vaatamisväärsustele, vaid ökoloogiliste koosluste seostele, looduskaitselisele mõtteviisile ja paiga kultuuriloole[1].
Juhised loodusrajal liikumiseks
Võimaluse korral on tuleks kavandada loodusraja läbimist hoolikalt. Tänu sellele on võimalik säästa keskkonda ning olla kursis rada ümbritseva piirkonnaga. Soovitatav on järgida järgmisi näpunäiteid [2].
Eelista olemasolevaid loodus- või matkaradu, et piirata liigset keskkonna koormamist.
Võimaluse korral kasuta liikumiseks ühistransporti või ühte autot mitme inimese transpordiks.
Võimaluse korral paki kaasavõetav toit korduskasutatavatesse karpidesse ja kottidesse, et vähendada tekkivaid jäätmeid.
Loodusraja pikkus on 8 km ja rada kulgeb Nohipalu Mustjärve kaldalt Valgejärve kaldani ning jõuab Ilumetsa meteoriidikraatrini. Ilumetsa kraater, mis avastati 1938. aastal, on tekkinud meteoriidilöögi tagajärjel. Kraatri juures asub infopaviljon, kust leiab teavet Eesti meteoriidikraatrite kohta. [3]
Keila-Joa loodusrada
Loodusrada, mille pikkus on 4 km, algab maanteesilla lähedalt autoparklast, mis asub jõe vasakul kaldal. Rajal on viis infostendi, mis annavad rajaläbijale informatsiooni loodusobjektide ning pargi ajaloo kohta ning tutvustab Keila-Juga. Rada viib läbi uusgooti stiilis mõisakompleksi, rippsildade, joaaluse kanjoni ja kallastel asuva pargi. Parki on mitu korda rekonstrueeritud ning viimati tehti seda pärast 1967. aasta augustitormi. [3]
Rebastemäe loodusrada
Rebastemäe õpperaja pikkus on 1,5 km ja rada asub Hiiumaal Kõpu maastikukaitsealal. Loodusrada saab alguse Kärdla-Kõpu maantee 61. kilomeetril asuvast trepist, mis viib Rebastemäele. Rajal tutvustatakse erinevaid metsatüüpe (näiteks palu- ja salumetsad) ning iidset luitemaastikku. Kõrgeimaks punktiks teekonnal on Kaplimäe, kus kasvavad kuslapuu, lodjapuu ja kukerpuu ning luitevalli jalamitel harilik näsiniin, mis on looduskaitsealune taim. Loodusrada on tähistatud puude külge kinnitatud sinister lintidega.[3]
.jpg)
